Autor: Hanna-Liisa Lavonen Teos: Mõistan alles, kui silmad sulen / It hits me with eyes wide shut (2018) Kategooria: Rott/Rat "Meelte kaardistamine" Tehnika: Autoritehnika "Mõistmatus kui selline muudab tähelepanu all oleva objekti võõraks ja ambivalentseks ning see omakorda tekitab olukorrale metafoorilise võre ette. Justkui “Mida ei näe, seda pole olemas” või “Kui see mind ei puuduta, siis ta võib ju eksisteerida” olukorrad. Selle teosega on uurimise all juuste erksaks värvimise fenomen ning milline on ühiskonnasisene reaktsioon sellele ja omakorda reageering taolisele reageeringule. Enesele teadvustamine ja olukorra kõrvaltnägemine, selle analüüsimine ning nõnda ka sellest võõrandumine. Kohati ka iseenda väljalülitamine - zoning out. Problemaatiliseks on aga siinkohal lõhestumine minus eneses - soov mitte kuhugi kuuluda, nii subkultuuriliselt kui ka massikultuuri põhiselt. Samas huvide, meeldivuste ning sotsialiseerimise tagajärjel on see kuulumine paratamatus. Juukseid peetakse kiusatust tekitavaks elemendiks ning juustel on tähtis koht meie arvamuse kujundamisel inimese kohta - kutsub vaatama, puutuma jne, aga samas ka tõrjub eemale. Juuste lõikamist, välja rebimist peetakse vägivaldseks ja kohati ka kastreerivaks tegevuseks ning usutakse, et iseendal juuste lõikamine toob halva õnne majja. Parukad, juuksepikendused, võltskarv ja lahtivõetud raamid (liistudena) justkui kirjeldavad olukorda, kus materjal kui selline on millegi moonutis, pooltoores või sünteetiline - koopia millestki, mis tahab olla midagi ehtsat, midagi äratuntavat, aga temas on omapärane kiiks, mis ei lase olla see kõige õigem. Ehk paneb küsima, kui püsivad on kaasaegsed väärtused, kui (tänapäeva) peavoolukultuur hübriidistub väga jõhkra tempoga. Olukorras, mis on iseennast parasiteeriv, nõiaring."