| ESTENG | ||||||||||
|
|
2013ÜLO JA TENNO SOOSTER "SÕNATUD PAINED VANGILAAGRIST" 30.08.2013
Näitust “Sõnatud pained vangilaagrist” võib nimetada perekondlikuks sündmuseks, mis hargneb isa ja poja dialoogi ning sotsialismi teemadel. Näitus on juubelihõnguline, 2014. aastal möödub 90 aastat Ülo Soosteri sünnist ning Tenno Soosteri dialoog isaga on kavandatud läheneva tähtpäeva proloogina. Kasutades installatsiooni formaati ehitab Tenno Sooster oma dialoogi isaga sündmusele, mis määras Ülo Soosteri saatuse järgnevaks eluks. Väljapaneku kesksel kohal on Ülo Soosteri retrospektiiv niinimetatud vanglaperioodi loomingust ajavahemikul 1948 – 1956, mille Tenno Sooster pani kokku perekonna ja erakogudes asuvatest töödest. Siinkohal on sobiv rõhutada valiku erakordsust, sest märkimisväärne osa Soosteri retrospektiivis eksponeeritud töödest jõuab Eesti avalikkuse ette esmakordselt. Installatsiooni teise osa moodustab isa-poja vahel silda ehitava Tenno Soosteri tööde väljapanek, milles isa biograafiaga tegelev poeg vaatab oma nimekat eellast autobiograafiliselt positsioonilt ja läheneb minevikulisele isakujule neid ühendavate seikade kaudu. Kujundi tasandil võtab kahe põlvkonna ühisosa kokku kadakas, mida eesti kunstiruumis peetakse Soosteri loomingu valitsevaks “tüvetekstiks”.Kui Tenno Sooster leidis isa asjade hulgast pooliku joonistuse kadakatest, asus ta seda lõpetama oma mälestustest lähtudes. Teine põlvkondi siduv ühisosa osutab näitusel hirmule ja kannatustele. See installatsioon liigub Tenno Soosteri esituses autobiograafiliselt narratiivilt edasi fiktsioonidesse ja siinkohal peab meenutama sellist perekonna meeskunstnikke siduvat lüli nagu sürrealism. Kui sürrealismi üheks maaletoojaks Nõukogude Liidus oligi Ülo Sooster, kes töötas Moskvas peamiselt klassikalise, Magritte ja Max Ernsti laadse kontseptuaalse sürrealismi varjundiga, siis Tenno Sooster, kes õppis 1979–1981 Moskva Goskino filmikoolis animatsiooni, läheneb sürrealismile filmiliku mõtlemise kaudu. Animaatori kogemus on juba loomult sürrealistlik, liigub faktidelt fiktsioonidesse ja sümbolitesse. Tenno Sooster kui näituse kontseptsiooni autor märgib, et tema metsotinto tehnikas loodud tööd moodustavad “Hundi pealuu” ja “Putukate” nime kandvad tsüklid, mis tõukuvad laagri valvekoerte ja vangivalvurite teemast. Laagrit kui Soosterite perekonna loo keskset narratiivi on võimatu lahutada perekonnas tegutsenud kolme kunstniku loomingust (ka abikaasa ja ema Lydia oli kunstnik). Lydia ja Ülo Sooster pidasid laagrikogemust oma elukäiku määravaks, mis perekonna mälestustes settis alaliseks, painavaks hirmuks , mille all eriti kannatas Lydia oma elu lõpupoolel. Ülo Soosteri laagriainelisi joonistusi võime jagada kaheks eraldiseisvaks teemaks. Tuntumad on reportaažid vanglaelust ja tervet nõukogude vanglakultuuri iseloomustavad kaasvangide portreed. Vanglarealismi eristavaks tunnuseks on olmeliste üksikasjade kiretu kirjeldus ja detailide rohkus. See käsitlus erines oluliselt riigi kunstis kehtestatud realismist, siin ei pandud inetust ja armetust kellelegi pahaks. Ülo Soosteri laagris valminud erootilised fantaasiad moodustavad eraldiseisva peatüki meie karskes kunstitraditsioonis, kus erootilise kujundi avalikustamine leidis aset alles 1990ndatel. Kõik joonistused on autobigraafilised ja põhimõtteliselt dokumenteerivad Ülo ja Lydia suhte arengut. Samas astub tegelik-mittetegelik võimsa dilemmana laagrikunstniku ette. Paljud kaasvang Lydiast inspireeritud joonistused katkestavad suhted tegelikkusega, tehes ruumi kujutluspiltidele ja fantaasiatele. Laagriolustikus metsikuna tunduvate soovide teostamatus hoiab nendes eriskummalistes joonistustes ülal pinget ja see, mida Ülo Soosteril õnnestub kujutada, on joovastus mõttest, et tema ihad ja igatsused võiksid täituda. Reaalsuse kategooria kriisi kogenud kunstnik jätab sellega alatiseks hüvasti, laagrist algab rada, mis hiljem ajendab otsima väljakutseid kosmosest ja komplitseeritumast kultuurist. Pressiteate koostas Eha Komissarov. Fotol: Ülo ja Tenno Sooster "Kosmilised kadakad" (1960ndad/2011) ofort. Näitust tutvustav eelartikkel Eesti Päevalehes. Lisainfo:
www.vaal.ee |
|||||||||
|
||||||||||
