Avaleht

MILLES PEITUB EDU VÕTI? 19.07.2006

Kunstiteadlane Riin Kübarsepp räägib tagasivaatavalt Lubjassaare maalilaagrist.

Impressionistid Claude Monet, Camille Pissarro ja Alfred Sisley viisid maastikumaalis ellu vabaõhumaali plein-air´i põhimõtet. Omamoodi parafraasina toimus selline ettevõtmine ka Lubjassaares, Johann Köleri lapsepõlvekodus. Seitsme päeva jooksul said seal “karmikäelise” restauraatori Alar Nurkse õpetussõnade alusel vabas õhus koolitust Eesti kunstikõrgkoolide kaheksa tudengit. 

Ikka ja jälle on meie noorema generatsiooni kunstnikele ette heidetud piisava anatoomilise väljaõppe puudumist, vajakajäämisi klassikalises maalis, traditsioonilises akademismi valdamises ning elementaarsetes maali alustalades. Isegi lõuendit ei suuda autor tihtipeale ise korralikult raamile seada, rääkimata õigest krundist.
Väga didaktiline võte vilumuse saavutamiseks inimanatoomias portreede näol on tuntud meistrite tööde kopeerimine. Sel aastal on see eesti kunstis eriti populaarne juba seoses ulatusliku näitusega koopiatest Kadrioru Kunstimuueumis, kus käsitleti eraldi teemana isegi videote kopeerimist.
Ülesanne taaselustada, reprodutseerida ja pakkuda uues kuues, kuid figuuri võimalikult autentsust järgides, oli ka projektis osalenud üliõpilaste ülesanne. 

Portree on üks traditsioonilisematest ja klassikalisematest žanritest, kuuludes kunstniku kohustuslikku portfooliosse, näidates seega tema võimekust ka aastasadu eksisteerinud pealtnäha nii elementaarses inimnäo kujutamises. On ju kolju ehitusel ja näo muskulatuuril portree puhul otsustav tähtsus, eriti kui on tegemist vanemate inimestega. Suu on portree vormidest eriti karakteerne, kus lihaste vormide liikumiste kaudu avalduvad ka inimese mitmesugused iseloomuomadused.

Hans Holbein noorem on juba 16. sajandil väga näitlikult kujutanud portree ülesehituse erinevaid variante didaktilisel viisil. Ei tea, kas Kunstiakadeemias või Tartu Ülikooli maaliosakonnas seda vana tava, mis kehtib ka tänapäeval, ikka õpetatakse?
Iga kunstnik peaks teadma Albrecht Düreri “Ema” ja Peter Paul Rubensi “Poja portreed”, mis peegeldavad väga ilmekalt vanema inimese ning väikelapse näo vormierinevusi. Loomeprotsessis osutuvad selliste väikeste anatoomiliste nüansside tajumine ja õige hetke tabamine kunstnikule tihtipeale komistuskiviks.
Eesti kunstiajaloos on tuntumad Nikolai Triigi “Juhan Liivi portree” või Ants Laikmaa portree Marie Underist. Ka Andrus Johani “Setu eit” ning Valdemar Väli “Kihnu pruut” on väga ilmekad ja elulised. Eduard Wiiralti iseloomuliku tüpaaži on tabanud Juhan Muks.
Kes ei teaks aga Köleri “Ema” ja “Isa” portreed, mis kuuluvad eesti kunsti klassikalise akademismi parimate stiilinäidete hulka. Esimene eestlasest maalikunstnik, rahvusliku liikumise radikaalse tiiva juhte, maalis oma vanemate portreed tõenäoliselt 1857. aastal, kui ilmus ka “Kalevipoja” esimene vihik.
Köler ei torka silma mitte ainult talendika kujutajana, vaid ka inimpsühholoogia avaldajana portrees. See on justkui “tabamata ime”, mida tänapäeval tihtipeale ei suudeta hoomata. Köleri ideaalid kujunesid tema õpingute ajal Peterburis, mil ta oli vaimustatud tol ajal ülipopulaarse Karl Brüllovi loomigust, keda peetakse vene akadeemilise klassitsismi esindajaks. Sarnaselt Brüllovile asus ka Köler oma maalidele lisama romantilist hele-tumedust ja pateetikat, säilitades akademismi tingliku, idealiseeriva vormi. Kuigi Köler püüdles pidevalt sellise vormilaadi poole, on ta kunstiajalukku läinud ikkagi realistina.

Kaido Ole on Eesti Kunstiakadeemias mõne aasta jooksul loonud oma koolkonna fotorealismi esindajatest, kuid kes alati ei valda nn tõelist vana-kooli meistrite realismi. Ma ei alahinda sellist tehnikat ning ei püüa väita, et foto- või hüperrealism oleksid kuidagi emotsioonitud ja isikupäratud. Otsese kontakti saavutamine inimesega maalispetsiifiliselt akademismi võtmes natuurist õliga lõuendil on aga oskus, mida peaksid endaga kaasas kandma või tagalas hoidma ka need tulevased kunstnikud. Just nii nagu Picasso jõudis akadeemilisest realismist kubismi, teadsid tegelikult kõik, milles peitub ning tugineb tema loomingu trump.

Riin Kübarsepp