Avaleht

""Pildi Pank" Vaala galeriis" Eesti Päevaleht 20.1.2009

Kui tuntud äraarvamismängus küsitakse, millega seostub sõna „pank”, siis populaarseim vastus on kindlasti „raha”. Kuid meil on mitmeid teisigi, veel hinnalisemaid panku: andmepank, spermapank ja kindlasti ka pildipank.

Ühe Eesti suurima panga näitus – Vaala galerii näitus – on koostatud erakogude ja pildipangaarhiivi Focus fotode põhjal. Pakutakse läbilõiget Eesti foto ajaloost, autorid on Friedrich Schlater, Johannes Pääsuke, Kalju Suur, Arvo Iho, Toomas Tuul, Assar Jõepera, Jarek Jõepera, Ingmar Muusikus, Tiit Aunaste, Indrek Ilomets, Margit Kurvits jt.

Koostajad pole lähtunud kronoloogiast, vaid teemadest: ajalugu, linnakeskkond, portreed ja maastik. Nii annab võrrelda eri paigus, eri ajal tehtud fotosid. Näiteks Tartu Raekoja plats möödunud sajandi algul ja praegu. Või siis perekond sada aastat tagasi ja nüüd. Näitus ei pretendeeri Eesti kunstilise foto ajalugu esindama.

Koostajad ütlevad, et „fototehnika arenedes ja odavnedes on fotograafiast saanud justkui rahvasport, mistõttu on hägustumas ka arusaamad visuaalse esteetika piirjoontest”. Nii on ka arusaadav, et iga foto juures pole autori nime. Täpselt nii, nagu me ei tunne rahvaluule autoreid. Samuti on raske öelda, kas tegemist on dokumentaalfotode või lihtsalt ilupiltidega. Kaadrid Vabadussõjast kuuluvad kindlasti esimesse kategooriasse, kuid kas ka ateljeefotod, kus inimesed lihtsalt poseerivad? Loodusfotod kalduvad nagu ikka sinna kitši poole.

Läbi kaamerasilma eri aegadel

Eesti fototeooria guru Peeter Linnap on kogu aeg seisnud arvamuse eest, et on aeg loobuda „kunstiteaduslikust lähenemisest fotole ja laiendada uurimis-objekti kogu visuaalkultuurile”. Nii ei saa me ka seda näitust vaadelda mingite traditsiooniliste „kõrgete” esteetiliste normide kohaselt.

Pilte on seinast seina ja näituse põhieesmärk on näidata, mida kaamerasilm on eri aegadel jäädvustanud. Ning mõistagi on selle kaamerasilma taga inimene koos talle kättesaadava fototehnikaga. Focuse pildipangaarhiiv pole muidugi ainus – neid hinnalisi panku leidub muuseumides, arhiivides ja inimeste kodus. Mida rohkem neid avalikkusele näha on, seda enam saab ka rahvas osa sellest rahvuslikust rikkusest.

Ants Juske

Artikkel