Avaleht

"Eesti maalikunsti uus põlvkond näitab taset" Äripäev 30.4.2010

Tegemist on mitmes mõttes erilise väljapanekuga. Õppejõudude Kaido Ole ja Tõnis Saadoja initsiatiivil algatati eelmisel kevadel ideekonkurss, mille põhjal tehti sügisel tudengite hulgast range valik. Kõiki üheksat edasipääsenut ootas ees töö hiigelformaadis lõuendiga – sellest ka näituse pealkiri. 

„Praktika on näidanud, et isegi häirivalt tihti tehakse ühed oma parimad tööd kohe alguses, seega kas juba tudengipõlves või vahetult pärast seda,” räägib Kaido Ole. “Eelnevast lähtuvalt on väga suur tõenäosus, et just Vaala näitusel esmaesitletakse mõne hilisema tunnustatud kunstniku üht huvitavamat pilti. Pilti, mis pole ehk veel päris õige ja professionaalne, kuid laetud poolnaiivsest öeldatahtmisest ja vaid noorusele omasest süüdimatust ülbusest. Nende sõnade parimas tähenduses.”

Töid vaadates võib öelda, et konkurss tasus end kuhjaga ära. Kunstiakadeemia noored maalijad näitavad taset. Teemad, mille noored maalijad on üles võtnud, on väga erinevad. Meelevaldse üldistuse ja grupeerimise asemel tuleks iga noort vaadata nö puhtalt lehelt. 

Karin Allikas on maalinud uut Vabaduse väljakut andes vaatajale võimaluse reaalse füüsilise objektiga hoopis teistmoodi suhestuda. Holger Loodus on suurt formaati ära kasutanud taevalaotuse mõjuvaks edasiandmiseks. Kadri Erlenheimi muinasjutuline motiiv räägib käest libisevast võimalusest ja igatsusest. 

August Sai on oma maalis lähenenud negatiivsele informatsioonile kui inimkeha halvavale viirusele. Ta lähtub psühhoteraapilisest võttest, mis töötab vaenuliku info ülekülluse vastu. 

Krista Sokolova on oma maali aluseks võtnud üsna levinud töömeetodi – oma varasema näitusevaate läbitöötamise. 

Mart Vainre maal on saanud näitusel ebatavalise koha – see on paigutatud lakke. Vainre manipuleerib ruumi, liikumise ja perspektiiviga, mida tsentrifugaaljõud ühte keskmesse tõmbab. Marta Stratskas on maalinud tiheda metsana bambustüvesid metafoorina kasvujõust, mis ürgse väena on omane kõigele elavale.

Kristi Kongi on viinud hirmu abstraktsesse vormi ja Liisa Kruusmägi on oma töö kombineerinud kahest valmismotiivist, mis on näitusel esitatud läbikasvanud sümbioosis.

Noorte kunstnike entusiasmi ja kirge ei tohiks alahinnata. Vaala näitus tõestab, et eesti maalikunsti järgmine põlvkond tõuseb julgelt esile.

Ragne Nukk


Artikkel