Avaleht

"Kunstnik Laurentsius raami sees ja raamist väljas" Eesti Päevaleht, 08.04.2008

Laurentsiuse loomingut on läbinud ajast aega eriline huvi pildiraamide vastu.
Sageli on raam olulisemgi kui see, mis seal sees on. Selgi näitusel mõjub kontseptuaalsena töö pealkirjaga “Portree”, kus rikkaliku ornamendiga maali sees me ei näegi portreed, vaid sinist pinda, mis oleks justkui kuulidega läbi lastud.

Näituse pealkiri “Arm” laseb end mõista kaheti: näeme siin viiteid armule ja armidele. Päris räige on Kristuse pealuu, morbiidsena mõjuvad ka rõdugaleriisse maalitud kallad. Laurentsius tsiteerib või parafraseerib Robert Indiana ja Robert Mapplethorpe’i töid.

Samal ajal kisub miski Laurentsiust ka raamist välja. Selle tõestuseks on suurejooneline “Love Graffiti” – laineplekist grafitit imiteeriv pannoo. Üldse uitab kunstnik lõdva ükskõiksusega mööda kunstiajalugu, varjamatagi oma eeskujusid. Laurentsiust on seostatud ka kitši ja camp’iga, kuid ma ei ole kindel, kas see on õige. Ta küll manipuleerib kitšiga, kasutab selle leksikat, kuid samal ajal on see kitši paroodia, mis võimendab kitši elemente maksimumini. Camp on seevastu defineeritud Susan Sontagi poolt kui “luhtunud tõsidus”. Laurentsiusel pole aga midagi luhtunud – ta teab, mida teeb.

Ants Juske

Artikkel