Avaleht

"Kirev suvelõpp Tallinna galeriides" Eesti Päevaleht 01.09.2008

Paljud muuseumid panevad oma näituse püsti mais ja nii jääb septembri-oktoobrini. Õnneks tänu galeriidele vähemalt Tallinnas näitusetegevus ei soiku.

Praegugi on üleval nii palju näitusi, et kõigil neil ei jõuagi peatuda. Juhiksin tähelepanu mõnele neist.

Esiteks Lola Liivati juubelinäitus Kunstihoone galeriis ja Viinistu kunstikeskuses. Kunstihoone väljapanek on rohkem n-ö kontseptuaalne, Viinistu oma retrospektiivne. Näeme ka Liivati seni eksponeerimata töid varasemast perioodist. Liivat tegi oma loomingus täieliku kannapöörde 1957. aastal, kui ta külastas Moskvas ülemaailmset noorsoofestivali, kus ta kohtus Jackson Pollocki õpilaste Katherine ja Harry Golmaniga. Lola ise on öelnud, et üks pilguheit tänapäeva suutis korraga rikkuda kogu ühesuunalise nõukogude kasvatustöö vilja. Veendunud abstraktsionistiks on ta jäänud siiani ja oma näitusele riputatud tekstides tegeleb ta endiselt abstraktsionismi apoloogiaga.  

Lola Liivati näitus “Kogu” Tallinna Kunstihoone galeriis 7. septembrini ja näitus “Kulg” Viinistu kunstikeskuses 21. septembrini.

Ekspressiivne Ikaros

Et abstraktsionism pole surnud, kinnitab ka Vano Allsalu näitus Vaala galeriis pealkirjaga “Öine Ikaros”. Kunstnik manifesteerib: “Olen loomu poolest abstraktsionist, ent enamgi tõmbavad mind algsed tähendused. Oluliste asjade algused, muutuvad ja teisenevad, ent samas püsivad tähendused. Mulle meeldib Herakleitos, kes võrdles igavikku mängiva lapsega.” Tõepoolest, Allsalu ei taha kaks korda samasse jõkke astuda. Nii abstraktses maalis, kus pole tuntavaid motiive ja sümboleid, on võtmeks piltide allkirjad. Ilma nendeta võib ka muidugi nautida värvikombinatsioone ja võimsaid pahtliga tõmmatud faktuure, kuid pealkirjad annavad niidiotsa, et süveneda kunstniku mõtetesse ja emotsioonidesse. Võtame näiteks nimitöö “Öine Ikaros”. Minu teada lendas ta päikesele liiga lähedale ja kukkus alla. Allsalul on aga öine Ikaros. Maal on tumedates toonides ja allapoole laskuva koonusega. Mulje on ekspressiivne. Kunstniku jaoks on väga inspireerivaks ka maastik, kuigi jällegi ei tunne me sealt ära metsi, mägesid või merd. Ometi käivitab kunstnik meie fantaasia.

Vano Allsalu “Öine Ikaros” Vaala galeriis 6. septembrini.

Üllatus Soomest

Soome Instituudis võib näha 28-aastase soomlase Ossi Pirkoneni näitust. Hoolimata oma vanusest on ta innustunud 1950. ja 1960. aastate kunstist. Popkunsti mõjud on silmaga näha. Peale selle on ta raamatuillustraator ja olnud Soome disainialase internetilehekülje Pingstate üks loojaid. Pärast seitset aastat on sellest saanud Soome kõige olulisem graafilise disaini ja veebidisaini suhtlusfoorum. Oma näitusel “In the Valley” uurib Pirkonen Tove Janssoni loodud Muumiorgu ja selle tegelasi. Need pole illustratsioonid, vaid Muumiorust inspireeritud fantaasiad popilikus vormistuses. Huvitav on seegi, et Pirkonen kogub lasteraamatuid ja tema huviorbiidis on ka eesti ja vene omad.

Selline oli siis väike tutvustus. Kõigel ei jõudnud peatuda, kuid iga kunstihuviline võib Sirbi tagaküljelt saada täieliku info ja koostada oma marsruudi.

Ossi Pirkoneni näitus “In the Valley” Soome Instituudis 20. septembrini.

Ants Juske

Artikkel