| ESTENG | ||||||||
|
|
AvalehtEDUARD KUTSARI TÖÖDE NÄITUS ELVAS TARTUMAA MUUSEUMIS 30.08.2006
Pressiteade Tartus sündinud Eduard Kutsar asus 1919 õppima vastavatud Pallases, kehva majandusliku seisu tõttu venisid sealsed õpingud maali, graafika ja skulptuuri alal 18 aasta pikkuseks. Näitustel osalemist alustas Kutsar varakult, Tallinna Kunstihoones 1940 korraldatud personaalnäitus valmistas paljudele tõelise üllatuse. Näitusekataloogis kirjutas Sten Karling: “Dünaamiline pintslikiri, mis iseloomustab suurt osa Kutsari maalingust, on tema impulsiivse loomisjõu otsene väljendus. See on elav, liikuv, jõuline loodus, mida ta armastab.” Siis aga toimus muutus – senine ülevoolav tormakus taltus ning asendus peenelt nüansseeritud koloriidi ja kohati filigraanse peensusega läbitöötatud loodusmeeleolude edasiandmisega. Kutsari varasest loomingust saab aimu väga väheste säilinud näidete vahendusel, kuna 1944 Tartus lõõmanud sõjatulekahjus hävis valdav osa töödest. Sõjajärgsed aastad kujunesid katkendlikeks, tema impulsiivsel ja põikpäisel loomul oli raske kohaneda sotsrealistliku kunsti kaanonitega. Tollal elas Kutsar Elvas ning maalis suure hulga isikupäraseid, sügava loodustunnetusega maale nii väikelinnast kui selle ümbrusest. Loendamatul hulgal valmis postkaardiformaadis miniatuurmaale, joonistusi ja akvarelle. Kutsari ekstsentrilisele natuurile oli omane meeleolude kiire vaheldumine, üleminek pulbitsevast rõõmsameelsusest masendushoogudesse. Depressioonid päädisid 1956. aastal – võimalik, et tahtliku – auto alla jäämisega Elva tänaval, mille tagajärjeks oli parema käe amputeerimine. Järgnes ravi psühhoneuroloogiahaiglas. Visa tööga suutis kunstnik loomingut jätkata vasaku käega ning hilisloomingut tähistab uus puhang, mille katkestas kopsuvähk 1970. aastal. Aasta hiljem avati kunstniku lese Elisabeth Kutsari algatusel Elvas Eduard Kutsari Ateljeemuuseum. Näitus jääb avatuks 14. oktoobrini. Lisainfo:
|
|||||||
|
||||||||
)
