TEKSTIRÄNDUR

TEKSTIRÄNNE 8: KÜMME LIHTSAT OBJEKTI

objekt - füüsiline või loogiline seade

1. Must karp

Tegu on väiksemõõdulise musta karbiga, mille proportsioonid pole olulised. Ühest küljest siseneb karpi juhe, teisest küljest väljub juhe. See juhe on ühenduses kõigi objektidega maailmas, mis üldse juhtmete kaudu elektrisignaale edastavad. Karbi sees toimuv on sama lihtne - juhtmeotsad kas on ühendatud või mitte, seega voolu liikumine vastavalt kas toimub või on katkestatud. Ainult et faktor, mis juhtmeid karbis ühendab või lahutab, on tundmatu. Seega on karbis toimuv igavene müsteerium ja lõputu saladus, millele pole määratud lahendust. Juhuslik tegur, mis karbis toimetab, dikteerib kõigi maailmas olevate elektrooniliste süsteemide töötamise või mittetöötamise.

2. Valge gloobus

Valge gloobus pärineb tehasest, kus toodetakse õppevahenditeks ja orienteerumiseks mõeldud maakaarte ning atlaseid. See on õieti gloobusetoorik, kuhu kaardid veel on peale kleepimata või trükkimata. Seega pole võimalik identifitseerida, millist planeeti ta kujutab, kuigi võime oletada, et temast on pidanud saama planeedi Maa vähendatud koopia. Gloobusel sees on valgusti, kui see süüdata, kumab valge, alusele kinnitatud kera seest valgus. Pimeduses seda vaadates tundub, et tegu on asustamata, tühja planeediga ääretus galaktikas.


3. Must kastekann

Kastekannu vorm on äärmuseni lakooniline (sang ja segisti kui kasutajaliidesed kõrvale jättes). Temas on ühendatud kaks universaalset, võib isegi öelda, et algvormi - eend ja süvend, milleni on taandatavad kõik võimalikud vormid või mille modifikatsioonid on kõik võimalikud vormid. Kastekann on androgüün, iharingi suletud süsteem. Miks justu must? Ilmselt on must toon oma tagasihoidlikus väärikuses ainuvõimalik niivõrd arhetüüpse objekti puhul.


4. Helimale

Teil on valged vigurid. Te käite etturiga A2-A4. A4 ruudule asetamisega kaasneb siinuslaine kõrgusel "do". Teie vastasmängija käib ratsu G8-F6. Musta ratsu liikumisega kaasneb valge müra. Helitugevus on kasvav, konstantseks muutub see vastasmängija järgmise käigu puhul. Iga käiguga tekib uus heli, need hakkavad üksteist mõjutama. Mängukombinatsioonide tekkides ja muutudes tekivad vastavad helikombinatsioonid. Mängu ilu avaneb kahel tasandil. Teadaolevalt pole suutnud vaid keegi ühtegi helimale mängu lõpuni mängida - helitasand hakkab mõjutama mängijate aju, nii et need kaotavad ühel hetkel vähimagi ambitsiooni teha käike nii, et need tavalise male moodi loogilise lahenduseni viiksid.


5. Uks

Ma olen kuidagi sattunud bussi lõpp-peatusesse. Samahästi võiks see olla maailma lõpp. Majad on ümber ehitatud, arhitektuur on hakanud inimeste üle domineerima, ta on muutunud nii totaalseks, et inimeste kohalolu ei olegi enam vajalik. Ja nõnda siin polegi kedagi.  Mul on kõht väga tühi. Kunagi oli siin ühe maja alumisel korrusel söökla. Tean küll, et kunagised sööklaruumid on liidetud majas asuva psühhoneuroloogiahaiglaga, kuid astun ikkagi sisse. Ruumis on patsientide puhketuba, läbi klaasseina paistab kõrvalruumist köök. Hullud joonistavad ja mängivad põrandal värvidega, kõnnin jalgu kõrgele tõstes nende vahelt läbi. Ei taha neid eksitada, aga nad ei panegi mind tähele. Küsin ühelt töötajalt, kas siin enam süüa ei anta. Ei anta, vastab sanitar. Kõnnin tagasi, jalgu kõrgele tõstes värvidega mängivate hullude vahelt läbi. Klaasseina tagant paistab kõrvalruumis olev köök. Avan ukse. Õues tibutab vihma. On kevad. Esimene kevadvihm. Seisatan uksel. See on üksik uks koos piidaga keset ääretut maastikku.


6. Muuseum

See on muuseum, mille kollektsioon ja väljapanekud koosnevad tühjadest või monokroomsetest piltidest. Eraldi sektsioon on tühjaks, igasugusest värvist või ainest puutumata jäetud valgeks krunditud lõuenditest - tühjaks on need jäetud erinevatel põhjustel; kas on raamitud ja maalimiseks valmis lõuend tundunud autorile juba niigi lõplikult perfektse objektina, et sinna tundub võimatu midagi lisada või siis on looja otsustanud vägivallatuse märgiks jätta lõuendi maalimata. Mõned valged lõuendid on kaetud erinevate läbipaistvate ainetega. Mõned on asetatud nii, et valguste ja varjude vaheldumine moodustab nende pinnal ajutisi, kaduvaid kujundeid. Mõnedele on eelnenud maalitud lõuendid, mis on loogilise lahendusena viinud tühja pildini. Mulle endale meeldib see saal, kuhu on kogutud need tühjad pildid, mille puhul pole teada, miks need tühjaks jäeti.


7. Lehter

Mu seinal ripub üks üpris ilusast helerohelisest plastmassist lehter (seal on küljes väike riputamiseks mõeldud sangake). Lehtri kinkis mulle eelmisel aastal näituse avamise puhul üks kolleeg (kelle nime ma ei nimeta, ütlen vaid, et mõni aeg tagasi vahetas ta tähe 'k' oma eesnimes tähe 'c' vastu). Lehter ripub mul nüüd seina peal. Olen püüdnud talle funktsioone või teisi objekte lisada, näiteks panin tema toru otsa kahest papitorust T-tähe kujulise moodustise ja riputasin selle peale Tiibetist Sera kloostrist saadud siidsalli, hiljem aga eemaldasin kogu selle krempli. Vaatan lehtrit tihti ja mõtisklen. Sihtotstarbeliselt -millegi kuhugi valamiseks- mul teda vaja ei lähe. Näituste puhul tuuakse lilli, kuigi viimasel ajal järjest vähem (mis on tore, kuna pooldan samuti lillede pigem kasvama jätmist). Lehter on perfektne lille aseaine - hoiad torust nagu varrest ja sirutad käe välja - palun! Õnnitlused! Muidugi kaasneb sellega tähenduslikus plaanis Duchampi fontääni ja lugematute popkunstnike praktiseeritud valmiskujundite ümberkontekstualiseerimine, mis üheltpoolt andis tänu taustsüsteemi muutmisele võimaluse tarbeeset vaadata kui kunstiteost, teisalt ründas kunsti langemist tarbeeseme staatusesse. Minu lehter aga on üks täpselt selle lehtriga kattuv aegruum, täiesti sõltumatu ja autonoomne enklaav meie tavalises, teda igast küljest ümbritsevas aegruumis.


8. Ring

Te avate silmad ja näete enda kohal laes ristküliku-kujulist avaust. Olete kukkumisest veidi uimane, kuid kogute end kähku ja tõusete püsti. Olete ilma akendeta suletud ruumis. Ühes seinas on uks. Liftiuks. Vajutate kutsenupule; on kuulda, kuidas lift end tööle hingab ja ülemiselt korruselt teie juurde tuleb. Uks avaneb. Te astute sisse, uks sulgub teie taga, otsite korrusenuppu, kuid seda pole, samas on lift juba hakanud liikuma, ta sõidab ühe korruse ülespoole ja avab ukse. Te astute välja. Teie ees on trepp. Sammute trepist üles. Seal, kus lõppeb trepp, on põrandas ristküliku-kujuline avaus. Kuna mujale pole minna, hüppate alla. Te avate silmad ja näete enda kohal laes ristküliku-kujulist avaust. Olete kukkumisest veidi uimane, kuid kogute end kähku ja tõusete püsti. Olete ilma akendeta suletud ruumis. Ühes seinas on uks. Liftiuks. Vajutate kutsenupule.


9. Lehekülg

Nii järgmine lehekülg raamatus kui järgmine ruum majas olid tühjad, seetõttu justkui võttes kogu eelnevat teatava kindla väitena ja jõudes selle kaudu järgmiseni, järeldades sellest midagi kaugemaleulatuvat, milleks oli kahtlemata järgmine lehekülg/ruum, mis, nagu võiski arvata, oli sama tühi, seekord puudus ainult järeldus ja sellest tulenev võimetus liikuda edasi järgmisesse ruumi/leheküljele.


10. D^łW∆rĘk*[ĹüĽKć:z#ĮbįM>Ę

Teda tuli hulk aega puhastada ämblikuvõrkudest ja surnud herilastest.Ta oli kas üksik või ei olnud tal kellegagi midagi rääkida.Tema juuksepiir oli täiesti koitanud ja ääristatud väikeste ussiaukudega nagu õlgi täistopitud vana sukk.