Avaleht

HERMANN TALVIK 100. VIINISTU KUNSTIMUUSEUMIS 7.07.2006


Laupäeval, 8. juulil avati Viinistu Kunstimuuseumis väljapanek kunstnik Hermann Talviku (1906-1984) töödest. Talviku 100. sünniaastapäevaks koostatud näitus, mida võis juunikuus näha Stockholmis, on valminud Vaal galerii, Viinistu Kunstimuuseumi ja Stockholmi Eesti Saatkonna koostöös.

 

Viinistu väljapanek on materjali poolest mahukam kui Stockholmi näitus, koosnedes peamiselt ligi 30 maastikumaalist kunstniku Rootsi ja Hispaania perioodist. Kunstiteadlase Eha Komissarovi sõnul võime Talviku loomingu puhul rääkida kahest huvisuunast – sürrealismist mõjustatud müstilis-nägemuslikust küljest kõrvuti ilmekate olustiku- ja maastikuvaadetega.

Maalikunstnik ja graafik Hermann Talvik sündis 1906 Tallinnas. Kunstiharidustee algas 1921 raamatuköitmise ja nahkehistöö alal Riigi Kunsttööstuskoolis ning jätkus 1926 maaliõpingutega Helsingis Ateneumi kunstikoolis, lisaks veel enesetäiendused  mitmel pool Lääne-Euroopas, sh Pariisis. 1944 lahkus Talvik okupatsiooni eest Rootsi, kus tegutses edasi vabakunstnikuna.

Loomult erakliku Talviku lemmikkohaks kujunes Kesk-Rootsis Härjedaleni mägedes asuv Funäsdaleni küla. Kunstniku lese Irma teatel on tema ateljee seal tänini alles ning säilitanud oma esialgse ilme. Rännuhimulisena rajas ta suvekodu Hispaaniasse, jagades end oma loomingus edaspidi Põhjamaiste traditsioonide ja Vahemeremaade kultuurist saadud mõjutuste vahel ning nautis kultuuride paljususest tulenevat mitmekesisust.

Näitusetegevust alustas Talvik juba 1930ndatel aastatel Eestis, eksiilis järgnesid näitused Rootsis, Austraalias, Kanadas ja USA-s. Kui Talvik üllatuslikult 1971. aastal Nõukogude Eestisse tuli ja Kadrioru lossis oma tööde näituse tegi, peeti seda sammu konservatiivsemas Välis-Eesti ringkonnas julgeks ning isegi provokatiivseks. Talviku nimi ja näited tema loomingust jäid selle sündmuse järel veelgi jõulisemalt ringlema eesti kultuuriteadvuses.

Näitus jääb avatuks 27. juulini.

Lisainfo:
Marion Tupits
Vaal galerii
6810 871
galerii@vaal.ee


Loe Riin Kübarsepa arvustust