KUNSTIST PAGULUSES

"Kunstnik Eduard Rüga 50" Meie Kodu, 06.08.1953

Pili
Sydney

Juubilar sündis Sangastes Tiidu karjamõisas 16. augustil 1903. Vanemate tolleaegest olukorrast tingitud jüripäevatraagikas kujunes tulevase kunstniku lapsepõli. Suurele perekonnale avaramaid majanduslikke võimalusi otsides rändasid vanemad vallast valda. Eduardil möödus karjapõli Liinamäe Kahril kauni Lõõdlajärve kaldal, esimene kooliaasta Sangaste Tagula vallakoolis ja siis Vastse-Antsla Oinaantsult müütide ja legenditega ümbritsetud Uhtjärve kaldalt Urvaste kihelkonnakooli. Siis jäi perekond peatuma Vastse-Antsla Kassimõisa, kuhu isa asunikukoha sai. Eduardi kalduvusi ja huvi kunsti vastu märkasid joonistuseõpetajad Võru gümnaasiumis. Vastse-Antsla Haridusseltsi tüse raamatukogu kujunes selleks vereks, mlillest tulevane kunstnik oma vaimsele kujunemisele üha uut lisa imes. Oli juba varasest noorusest innustatud lugeja.

Järgnes elu linnas. Astus 1928.a. alul Pallase Kõrgemasse Kunstikooli, kus õppis 1932. aastani ja siis 1936.-1939., mil lõpetas kooli täieliku kursuse graafika alal. Õpetajateks olid meie silmapaistvamad kunstnikud Jaan Vahtra, Peet Aren, prof. Voldemar Mellik, Villem Ormisson, prof. Nikolai Triik, Aleknder Vardi-Bergman ning graafikud Hando Mugasto ja Arkadi Laigo. Õppis kuni 1936. maalimist ja läks siis üle puhtale mustvalge taidele.

Esmakordselt esines Kunsti Sihtkapitali Valitsuse poolt korraldatud kunstinäitusel 36.a. ja sellest ajast alates kuni kodumaalt lahkumiseni K. Sihtkapit. Val. poolt korraltud kevad- ja sügisnäitustel. 1939.a. esines eesti kunsti välisnäitustel Roomas, Budapestis, Varssavis ja Krakovis. Roomas ostis Itaalia Kunstnikkude ühing kaks Rüga tööd. Sama aasta kevadel korraldas K. Sihtkap. Val. eesti kunsti valiknäituse Antverpenis, mil esitati 48 tööd. Rüga pääses Pallasest ainukese õpilasena sel esinema ja edu oli täielik. Enne näituse avamist ostis Antverpeni Kuninglik Muuseum Rüga “Altja neeme” ja “Vana Irboska” muusemi kogusse.

1940.a. määrati talle Sihtkap. Val. poolt kodumaine stipendium üheks aastaks. 1941.a. korraldatud ideekavandite võistlusel  krooniti ta kavandid esimese auhinnaga, mille tulemusena valmis värviliste puulõigete mapp “Lõuna-Eesti inimene ja loodus”. Nii Tallinna kui ka Tartu muuseum on omandanud tema töid. 1940.a. kevadnäitust “Varamus” analüüsides tõstis Hanno Kompus Rüga vaikelu “Talv” aastatoodangu silmapaistvamate teoste hulka.

1944.a. septembris põgenes koos abikaasa ja kahe tütrega oma kaunist kodust Tori Viirailt, kus abikaasa oli kooliõpetajaks, Saksamaale.

Pärast Saksamaa kokkuvarisemist näeme teda jälle näitustel esinemas ja koos Endel Kõksiga eesti kunstielu organiseerimas. Eriliselt tuleks alla kriipsutada 1946.a. Geislingenis pagulaskunstnike kokkutulekut, kus üksmeelselt otsustati ellu kutsuda Eesti Kujutavkunstnike Keskus. Juubilar on selle mure ja rõõmupäevi jaganud alul juhatuse liikmena ja nüüd juba neljandat aastat Keskuse esimehena.

Vaikselt ja kärata on E.K.K. teinud tõhusat tööd. Organisatsiooni ümber on koondunud kõik meie silmapaistvamad kunstnikud üle maailma – liikmete arv on 42. Keskuse algatusel ja korraldusel on toimunud üle 40 kunstinäituse, millistel kõigil Rüga on esinenud. Näitustest võiks loetleda: Amsterdam, Haag, Pariis, Kopenhaagen, Göteborg, Boras, New York, Sydney, Melbourne, Montreal ja reas Saksamaa linnades. Muide müüdi Rootsis kahel näitusel kõik seal esitatud Rüga tööd, samuti ka Sydneys.

Rüga värviline puulõige “Tartu” leidub Sydney Eesti Majas raamatukogu ees seinal.

1949.a. siirdus Ühendriikidesse, kus äsja New Yorgi lähedale Patersoni maja omandas. 1950. aastast alates esinenud mitmel nimekal näitusel Ühendriikides. Esines Bostoni näitusel kahe tööga ja müüs vaikelu Fitchburgi muuseumile. Stroudsburgi näitusel sai teise auhinna töö eest “Berchtesgaden talvel”.

Ühendriikides korraldatud näitustelt tuleks eriti väljatõsta New Orleansi näitust, kuhu kõigist osariikidest saadeti üle 1000 töö, millistest välja valiti 96 tööd, neist 13 graafilist lehte, viimaste hulgas Rüga puulõige vaikelu “Aknal”.

Tõsise kaheaastase töö järel esines k.a. kevadel Ameerika Graafikute ühingu näitusel tööga “Kalakauplus”. Mainitud ühingusse on koondunud Ühendr. tippmeistrid graafika alal ja näitusele esinema pääsemine on omaette tunnustuseks.

Rüga töid on ostetud väga paljudesse erakogudesse ja mitmele maale. Enamus ostjaid on välismaalased. Saksamaal osteti kaks tema tööd Genfi end. Rahvasteliidu paleesse.

Välismaine kunstiarvustus on teda kiitvalt ja tunnustavalt hinnanud, mainides kunstniku meisterlikkust, peent arenenud värvimeelt ja leidnud, et Rüga inspiratsiooni algallikaks on olnud vana rahvakunst. Eriliselt on hinnatud tema isikupäraseid värvilisi gravüüre.

Rubriiki toimetab Barbara Einmann