TEKSTIRÄNDUR
KI WA autorirubriik Kunstnik Ki wa on otsiv hing, kes rändab nii ajas, ruumis kui eri kunstiliikides. Aastapäevad tagasi viibis ta pikemalt Nepaalis, kulgedes enesetäienduse ja hingerahu radadel, kuid suutis olla ka endiselt niipalju kommunikatiivne, et tema kureerida olnud Vaala noortenäitus sai kevadel suurepäraselt teoks. Nüüd on Ki wa jälle ära, sedapuhku Ameerikas, ning galeriil temaga kokkulepe järgmiseks noortenäituseks. Tekstirändur, sellise rubriigi pakkus ta välja ise.
» Loe edasi...
TEKSTIRÄNNE 9: MÕNINGAID ASPEKTE SEOSES TEISIKUTE PROBLEEMIGAOlen nagu endast väljas
Nagu vaim käin ringi ma
Ei ma tunne keha raskust
Olen vaba ta piiridest
Minu ümber nagu ise
Palju teisi sarnaseid
Kes on jätnud maha keha
Oma maise teisiku » Loe edasi...
TEKSTIRÄNNE 8: KÜMME LIHTSAT OBJEKTIobjekt - füüsiline või loogiline seade
1. Must karp
Tegu on väiksemõõdulise musta karbiga, mille proportsioonid pole olulised. Ühest küljest siseneb karpi juhe, teisest küljest väljub juhe. See juhe on ühenduses kõigi objektidega maailmas, mis üldse juhtmete kaudu elektrisignaale edastavad. Karbi sees toimuv on sama lihtne - juhtmeotsad kas on ühendatud või mitte, seega voolu liikumine vastavalt kas toimub või on katkestatud. Ainult et faktor, mis juhtmeid karbis ühendab või lahutab, on tundmatu. Seega on karbis toimuv igavene müsteerium ja lõputu saladus, millele pole määratud lahendust. Juhuslik tegur, mis karbis toimetab, dikteerib kõigi maailmas olevate elektrooniliste süsteemide töötamise või mittetöötamise. » Loe edasi...
TEKSTIRÄNNE 7: WITTGENSTEINI MAJA - ÜKS KÕIKNE PAUS
Möödunud sajandi üks olulisemaid filosoofe Ludwig Wittgenstein projekteeris ja aitas aastatel 1926-28 oma õele maja ehitada. Villa Stonborough Viinis Kundmanngassel on arhitektuurse objektina kristalliseerunud mõte, ideede sfäärist reaalsusse toodud perfektne objekt. Selle formaalne täiuslikkus on nagu teoreemi järelduslikkus - ükskõikne, üks kõikne, vaikiv. Maja tuntakse rohkem nime all Haus Wittgenstein, kuigi filosoof ise eelistas õe Margarete Stonborough-Wittgensteini järgi nime Palais Stonborough.
» Loe edasi...
TEKSTIRÄNNE 6: KULTUURIKIRI VIINISTOma seitseteist aastat tagasi asutas noor ja radikaalne helikunstnik Franz Pomassl plaadifirma nimega Laton. Psühhofüüsilistest helieksperimentidest alguse saanud märgist on nüüdseks saanud Austria vanim nonkonformistliku muusika ja helieksperimentide väljaandja. Lisaks plaatide avaldamisele on Beethoveni välimusega Pomassl helikunsti professor Viini Kunstiakadeemias ning esinenud heli-installatsioonidega Manifesta ja Documenta taolistel suurüritustel. Koos venelannast abikaasaga korraldavad nad mitmeid eksperimentaalmuusika festivale, trumbiks endiste nõukogude maade helikunstnike tutvustamine rahvusvahelisel areenil. Seni meeldejäävamad on olnud hiigelsuures saksa õhutõrje betoonpunkris toimunud Radius-festival, Viennale filmifestivali järelpidu Kolmanda Reichi aegses esindushoones ning Mozarti päevade raames toimunud suur mürafestival Salzburgis. » Loe edasi...
TEKSTIRÄNNE 5: MÕNINGAID ASPEKTE TÖÖ TÄHENDUSESTMa seisan ruumi ja lõpmatuse vahel, funktsioonide ja elementide neutraalses kujutluses.
Minu seismine ehk seisund ehk positsioon on Töö. See Töö analüüsib teadvustamatust, mis on ruumistatud ehk teadvustatud kujul selja taga, kujutluse suhtes pigem seljataga, seega rõhutatult teadvustamise äärealal. Aga sinna saab siseneda ja seal on koht seismiseks. Esialgne lava kujutluste jaoks, mis pole kunagi olemas olnud, ent ei ole ka kunagi päris kadunud - Töö koht. » Loe edasi...
TEKSTIRÄNNE 4: MUUSIKA LENNUJAAMADELE, LENNUJAAMAD MUUSIKALEMilline on elektroonilisuse ja sellega kaasnevate auditiivsete aspektide mõju inimesele?
Helid loovad teadvusele ruume ja moodustuvad erinevaid virtuaalseid keskkondi.
Helid simuleerivad teadvuse enda loodud ruume - võimalik on heliga teadvuserännakute (vägivald, hullumine, hirm) asendamine või nende toetamine (meditatsioon).
Kõigile heliefektidele ja heliga tehtavale on nii inimese tajus kui semiosfääris vaste (välja arvatud kitsas muusikaline keel, mis on rida vaid iseendale viitavaid „tühje“ tähistajaid). » Loe edasi...
TEKSTIRÄNNE 3: NIMETAHääled peas on vaikinud.
Hääled on vaikinud ja ainult mõte tiirutab üsna mõttetult tühjas kolbas ringi ja üritab kellegagi suhelda.
Ta uitab iserääkinute vahel, kes on nüüd vaikinud, tardunud kõrgele valgusse suubuvateks sammasteks, massiivseteks staatilisteks vormideks lõputuna tajutavas hallitaolises ruumis. Mõte on üksinda, tal ei ole kellelegi midagi ütelda, tema olemasolu defineerib ainult iseend ja kui ta enam sedagi ei teeks, vajuks kogu sammaste hall aeglaselt laiali, pihustuks pulbritaoliseks pilveks, kõige väiksemateks võimalikeks osadeks. » Loe edasi...
TEKSTIRÄNNE 2: KIRI VÕÕRSILTKallid kodused,
kirjutan teile siit Põhja-Ameerikast, Hudsoni jõe maalilise ürgoru nõlvalt, kus ma nüüdseks juba pea viis nädalat kirjanike residentuuris olen viibinud. Olgu alljärgnev ühe paiga, sinna juhtunud inimeste ja seal tekkinud mõtete ja pooside kirjeldus, nii subjektiivne-objektiivne kui see kirjamärkidesse siis sobitub. Teksti lugemise kõrvale on võimalik vaadata illustratsiooniks pilte fotoblogist aadressil www.spiegelimspiegel.blogspot.com » Loe edasi...
TEKSTIRÄNNE 1: VAALADE KAITSEKSKirjutan seda teksti ühes majas, milliste kohta žargoonis öeldakse squat. See koht (ja võimalik, et kogu sündivat teksti varjuna jälitav kohaspetsiifilisus) ei ole üldse ebaoluline fakt - ruumid ja tekstid on ilmselgelt omavahel seotud; iga väline ruum mõjutab tajuva subjekti sisemist või psühholoogilist ruumi, suunab seda, teisendab, moonutab, protsesseerib. Ruumikogemus ja taju seotus ruumiga on võibolla üks arhetüüpsemaid kogemusi üleüldse, kuivõrd inimesele on omane (milline rist ja viletsus!) tajuda iseendana tunduvat kui midagi ümbritsevast ruumist või kontekstist lahutamatut. » Loe edasi...
|
)
