KUNSTIST PAGULUSES

"Eesti kunstinäitused välismaal iseseisvuses" Vaba Eestlane, mai 1968

Osv. O.
Toronto

Asja Torontos toimunud kunstinäitust, mis toimus nimetuse all “Eesti kunsti viiekümne aasta vältel” vöis mingil määral vaadelda eesti kunsti ülevaate-näitusena vöörsil. Vähemalt arvuline esinejate hulk oli markantne — tervelt 104 kunstniku tööd olid esindatud, kuigi suur osa näidetest polnud esinenud kunstnike parimatest töödest. Kahjuks jäid ka möned vabariigiaegsed kunstnikud hoopis esindamata, kuigi nende töid leidus kättesaadavas ulatuses, isegi Toronto linnas.

Aga nende omanike pieteet (vöi miski muu?) kodumaalt kaasa toodud töö vastu oli tugevam kui teose möne-päevane loovutamine ülevaatenäituse korraldajate valdusse. Kuid jättes selle körvale, samuti selle, et möned kohalike kunstnike tööd olid juba varem korduvalt näituseseintel rippunud, ei saa kinnitamata jätta headmeelt, et säärane näitus Eesti Vabariigi 50 aastapäeva pidustuste raamides siiski aset leidis. Viimane asjaolu kergitaski küsimuse: Millisel kujul ja millal on eesti kunsti ülevaatenäitusi toimunud varem, nimelt Eesti iseseisvuse kestel? — Sellele annab vastuse üks vana, 35-aastane väljalöige Tallinna "Päevalehest", kus 1933. aastal anti ülevaade eesti kunstinäitustest vöörsil.

"Päevaleht" märkis tol korral: "Eesti kujutava kunsti sihtkapitali valitsus on meie iseseisvuse kestel teinud rohkesti tunnustusväärset tööd Eesti väljapaistvamate kunstisaavutuste tutvustamiseks välisriikides. Eriti intensiivne oli kujutava kunsti sihtkapitali valitsuse tegevus 1929. ja 1930 aastal. Üldse on viimase viie aasta kestel korraldatud välisriikides üheksa eesti kunsti ülevaatenäitust. (Tegelikult toimus neid rohkem, kuni iseseisvuse löpuni. Toimet.) Esimeseks suuremales välisnäituseks oli Riias korraldatud eesti kunsti ülevaatenäitus, millest vötsid osa peaaegu köik paremad Eesti kujutavakunsti kunstnikud oma väljapaistvamate teostega. Seejärele korraldati 1929. a. alul Eesti kunsti üldnäitus Helsingis. See kestis ligemale kuu aega (9. veebr, kuni 3. märtsini). Näitus äratas Soomes suurt tähelepanu."

Edasi kirjutati eesti kunstinäitustest vöörsil 35. a. eest ilmunud "Päevalehes": "Järgmine eesti kunsti ülevaatenäitus korraldati samal aastal Pariisis. See kestis 4.—18. maini ja leidis siinselt eriti nöudlikult kunstipublikult tunnustava tähelepanu. Luksemburgi muuseum omandas koguni Jaan Koortilt ja Adamson-Ericult kummaltki ühe töö. Samal aastal korraldati veel kolm Eesti kunsti üldnäitust Saksamaal. Esimene neist toimus Lübekis 2. juunist kuni 23. juunini, teine Kielis 15. aug. kuni 20. sept. ja kolmas Köningsbergis 6. oktoobrist kuni 3. novembrini. Kuigi osavött neist näitustest oli väga elav, ei ostetud ometi üheltki Saksamaal korraldatud Eesti kunstinäituselt ühtki teost.

1930. a. alul korraldati Eesti kunstinäitus Berliinis. See avati 4. jaan. ja kestis kuni 19. jaanuarini. Kaheksas järjekordne Eesti kunsti ülevaatenäitus korraldati Kölnis 16. märtsist kuni 30. märtsini. Osavött Berliini ja Kölni näitustest oli samuti väga elav, kuigi Saksamaal valitseva majandusliku kitsikuse töttu ei leitud vöimalusi tööde ostuks. Eriti önnelikult möödus aga üheksas ülevaatenäitus, mis korraldati samal aastal 10. kuni 25. maini Kopenhaagenis. Osavött sellest näitusest oli harukordselt elav, töendades taanlaste üle ootuste käivat suurt huvi Eesti kultuurisaavutuste vastu. Ka majanduslikult oli Kopenhaageni näitus Eesti kunstnikele tulutoovamaist. Sellelt näituselt osteti kunstitöid kogusummas üle 200.000 sendi eest."

Löpetades ülevaadet esimestest Eesti kujutavakunsti ülevaatenäitustest vöörsil, märkis tolleaegne "Päevaleht", et samaaegselt on ka üksikud eesti kunstnikud vöörsil korraldanud iseseisvaid oma teoste näitusi, kusjuures nimeliselt peatuti Ed. Wiiralti, M. Laarmani ja Akbergi näituste juures.

Kui eelpool on märgitud Torontos toimunud kunstinäituse puhul vördlus vabariigi-aegsete kunsti üldnäitustega vöörsil, siis tuleb seda vötta enneköike sümboolselt, sest Kunsti Sihtkapitalivalitsuse poolt korraldatud näitused Euroopa keskustes olid esinduslikud ja esitasid meie kunsti parimat tasapinda ja seda just vöörastele, kuna äsjane Toronto "ülevaatenäitus" oli möeldud enneköike ainult meile enestele.

Rubriiki toimetab Barbara Einmann