Galerii
"Kaks kodust altarit (est)eetikale" Postimees 11.05.2005Juba ammu pole meie kunstimaailm kuulnud 1980. aastate ühest esimaalijast Jaak Arrost. Aeg-ajalt on tema kaasa Epp-Maria Kokamäe intervjuudest kuulda, kui raske ja tänamatu on olla praeguses Eestis kunstnik, kelle tegemisi ei väärtustata enam nii nagu varem. Majanduslikust olukorrast rääkimata – oma viimase näituse avamisel vabandas pereema külaliste ees, et tal pole isegi võimalik neile veini pakkuda. Igatahes jäi perekond Arrost-Kokamäest ETV «Tähelaeva» saates tõepoolest mulje, et ega neil kerge ole: kujutage ette – teil tuleb ülal pidada Tallinnas Laial tänaval linnakorterit, siis talvemaja Haapsalus ja suvemaja Pärnumaal, lisaks välismaal õppivad lapsed. Ma ei räägi sellest, palju maksavad värvid-lõuendid.
Monumentalisti haare Ometi saame Vaala-näitusel aimu Jaak Arro jätkuvast potentsiaalist, mille eksponeerimiseks on just Zelluloosi Vaal-galerii kõige õigem koht. Arro on omamoodi monumentalist, kelle mütoloogilised maalid vajavad koos puitreljeefidega avarust ja kaugelt mitte steriilset valget galeriikeskkonda. Omaette arutluse teema oleks tema ikonograafia, kus «kodualtarite» androgüünsete tegelastega tekivad kõige kummalisemad seosed – alates Leonardost ning lõpetades Epp-Maria inglikestega. Arro sõber, leedukas Jonas Gasiunas sekundeerib Arrole võimsa akordiga. Esiteks tema tehnika – ta veab oma tööde kontuure küünla põlemisest tekkiva tahmaga. Sisulisemas plaanis näeme samuti suurt joont: ei saa leedulased üle ega ümber oma ajaloost – ikka katoliiklus ja suurvürstiriigi teemad. Jällegi ei saa aru, kas on see tõsiseltvõetav või postmodernistlik iroonia.
Hingesugulus Kuid kokkuvõttes on tegemist haakuva kooslusega. Mulle tundub, et ega Arrogi ole eeskujulik põhjamaine luterlane ja pildirüüstaja – pigem tunneb ta oma leedu kolleegiga hingesugulust pildi ja seda ümbritseva tehnika, raami semiootika ja keskkonnaga. Võttes tagasi algul öeldud sõnad, on mul hea meel, et Jaak Arro on selle näitusega taas kunstis, millest ma olen lugu pidanud.
Uus näitus Jaak Arro ja Jonas Gasiunas Vaal-galeriis 21. maini
Ants Juske
Artikkel
|