Galerii

"Isamaa ja emakeel Tiina Tammetalu tahtel raamis Vaal-galeriis" Eesti Päevaleht 20.06.2005

Suur ja abstraktne kontseptualistlik maal ajal, mil osa kunsti on peenrahaks vahetatud.
Tiina Tammetalu reedeõhtune ilmumine rahvale Vaal - galeriis oli tõesti mõneti ilmutuslik. Näituse pealkiri on “Real Stuff. Fatherland. Mothertongue”.
Ja etskae imet, isamaa ja emakeel on sel näitusel tõesti päris suurejooneliselt esindatud. Asi on tõsine.

Eelkõige avaldub see selles, et isatapmise probleem on jäänud Tammetalu piltidesse kummitama. Isaks on muidugi heroiline modernistlik maalikunst ning eelkõige abstraktsionism. Stiililiselt võiks ju Tammetalu ise ka selle geomeetrilisse suunda mahutuda, kuid on ilmselge, et tema küll ei usu enam kunsti autonoomiasse ega kunstigeeniuse pea kiriklikku suveräänsusse. Ilmalik ja kaubanduslik elu neelab ja nämmutab ülevaid kunstimüüte müüdavateks pudinateks ning just selle valulise protsessi tunnistajapingist me Tammetalu leiamegi. Kunstnik ei lähe siiski kaubastamise proosaga kaasa, pigem reageerib allergiliselt. Tammetalu hävitab pildilisuse lõplikult, ei võõpa lõuendeile isegi kujutuid ja näotuid värvijoomeid mitte, vaid katab need mulla, liiva, kruusa, minu arust ka tsemendi ja tõrvaga. Suur osa maalidest näebki välja nagu raamile tõmmatud tõrvapapp. Vastavat lõhna polnud õhus küll tunda, aga sõõrmeis tärkas ootus.

Mahlakas emakeel

Emakeelega on Tammetalu märksa rammusamalt ümber käinud, kõnelemisse näib tal üldse rohkem usku olevat kui maalimisse. Näitusele on jõudnud hiigelsuurendus ühest netis ringlevast ahelkirjast, mis adressaadi enda seksuaalelu huvides nõuab edasisaatmist “vähemalt viiele sõbrale, muidu juhtub sinuga suur õnnetus“.

Suhteliselt rämedalt ja ladna mahlakusega on detailideni kirjeldatud nende õnnetute kurba seksipõlve, kes ei suhtunud nõudesse piisava tõsidusega. Seevastu kuuljate hunnitu seksipõli kestvat ikka veel. “Tussi tuleb uksest ja aknast, postkastist ja pliidiraua tagant,” väidab arvuteis pöörlev kirjasõna. Mine tea.

Johannes Saar

Artikkel