Galerii

"Kunstnikepaar pürib idamaistesse kõrgustesse" Eesti Päevaleht 22.09.2005

Ave Randviiru rõõmustavad Toomas Tõnissoo ja Kadri Kangilaski kaunid lille- ja loodusmaalid, mis teevad Tallinnast tõelise maailmalinna.
Minul teevad kõiksugused linna peale lahti lastud ning issanda loomaaia kirjusust ja mitmekesisust meelde tuletavad veidrikud meele rõõmsaks. Mõni iseäranis loova äriplaani või keelekasutusega kerjaja, kusagilt maakera teiselt poolelt pargimurule maandunud ning eksootilist keelpilli tinistav habemik või oranžides hõlstides tantsisklevad ja mikrofoni “Hare KrisŠna” hõikavad paljasjalgsed paljaspead, kes muidu üksluistele linnatänavatele teatraalsust lisavad, loovad mulje kihisevast metropolist või veelgi enam, illusiooni, et kilukarbilinn Tallinn on eri kultuuride ja maailmavaadete suur sulatuspott.
Muidugi on ka iseäranis tore mõelda, et meil siin on tõesti kõik olemas, mis “teistel läänes” – megakaubamajad, pilvelõhkujad ja uususundite aktiivsed esindajad. Terroristid, õnneks, on veel puudu. 
Samamoodi teretulnud nähtus kui heatahtlikud võõrad kodulinnas on ka kõikvõimalikud kunsti peavooludest eristuvad oma-radu-pidi-käijad, kes lisavad eesti kunstisuppi veidi maitseaineid, näiteks karrit ja ingveri. Toomas Tõnissood teame kui Tommyt 1990. aastate keskpaigas tegutsenud tandemist Tommy ja Laurentsius, Kadri Kangilaski on ehk kunstipublikule meelde jäänud nõukogude lapsepõlve ümbermängivate teostega. Koos on kunstnikepaar tuntust kogunud heinast jaanalindudega ja kaks aastat tagasi korraldasid nad Hobusepea galeriis üsna samamoodi idailmelise ja -sisulise näituse nagu tänavune.

Rahuldatud eksootikajanu
Näitusel “Rajav kääne” on väljas ilusad suureformaadilised maalid lilledest, loodusvaadetest ja mediteerivasse poosi tardunud trummilööjatest. Piltidel sümboliteks tõusnud inimestel on eksootiline nahavärv ja näojooned ning ilmselgelt ei kuulu ega tahagi nad kuuluda Lasnamäe paneelikate ega Saaremaa niitude kastese süle geograafilis-vaimsesse sfääri. Kogu näitus meenutab idamaiste kulinate poodi, kust vahetevahel on põnev läbi astuda, isegi kui midagi osta pole plaanis ja asjade taga seisev filosoofia jääb veidi võõraks ja kaugeks.

Ave Randviir

Artikkel