Galerii

"Kunstiline teekond põhjast lõunasse vahepeatusega keskel" Eesti Päevaleht 15.12.2005

Vaala galeriis on ühisnäituse teinud kolm soome kunstnikku, kes ammutavad inspiratsiooni põhjamaisest loodusest.
Lasse Kempase akvarellidel on äratuntavad hallikaspruunide graniitkaljude kivipinnad, kuid tema piltidel muutub loodus abstraktsiooniks: suures plaanis kujutatud graniidile loovad mustreid kivipraod, sulalumevee nired või rohutriibud.
Tello Anttila natüürmortide toonid on kirkad, kuid külmad. Eksootilised puuviljad tema valge taustaga akvarellidel on oma soojalt päritolumaalt ära toodud: kui need lebaksid aknalaual seisvas puuviljakausis, oleks nende taustaks akna taga laiuv valge lumeväli.

Steriilsevõitu õhkkond
Näituse idee autor, alles oma kunstnikutee alguses seisev Jarmo Virmavirta – Soomes ja Eestis tuntud ajakirjanik ja poliitikaekspert – on lisaks oma akvarellidele toonud galeriisse jändrikud puuskulptuurid. Kolme kunstniku jahedad ja õhuküllased akvarellid kujutavad kõike Soome loodusele igiomast: kive, krobelisi kasetüvesid ja külmi päikeseloojanguid. Õhkkond, mille nad loovad, on põhjamaine, poeetiline ja eestlase jaoks ehk veidi steriilne.

Plakatlik Itaalia
Kaheksakümnendate aastate lõpus Tallinna kunstiinstituudi graafika eriala lõpetanud ning viimastel aastatel kunstiakadeemias litograafia, vabagraafika ja kompositsiooni õppejõuna töötanud Inga Heamägi on pühendunud värvilisele litograafiale. Varem abstraktsema lito vahendusel naiselikkuse ja elu ringkäigu üle mõtisklenud Heamägi astub nüüd üles turistlike, kuid meeleolukate Itaalia reisimuljetega. Tema töödesse on kollaazŠlikult kokku kuhjatud subjektiivsed momendid kirjult ja vaatamisväärsega täidetud maalt. Heamäe tardunud laava karva teostelt paistab välja graafilise disaineri kogemusega käsi: mõnede piltide kompositsioon meenutab plakatit või pakendit.

Kormašovi karm stiil
Nikolai Kormašovi enda sõnul pole tema Ungari piltide väljapanek näituseprojekt, vaid pigem üks ilus mälestus. Kõik Ungari Instituudis seintele riputatud maalid ning vilt- ja tindipliiatsitega visandatud maalikavandid on valminud tema1962., 1965. ja 1967. aasta reiside järel, vaid üks maal, Budapesti külje all asuvas kunstnike linnas Szentendres maalitud portree “Judit”, on tehtud Ungaris. Ungari pealinna koloriidist, arhitektuurist, muuseumidest ja galeriidest räägib kunstnik veel 40 aastat hiljemgi säravate silmadega ja elavalt žestikuleerides, Budapesti kollased trammid säravad ka tema monokroomsetel maalidel kõige erksamalt. Kormašovi 1960-ndatesse aastatesse jäävaid “karmis stiilis” – üldistatud inimfiguuride ja suurte värvipindadega – maale arvatakse tema loomingu paremikku. Juba aastaid on mees pühendanud ennast peamiselt ikoonide restaureerimisele.

Ave Randviir

Artikkel