|
Kanadas elav Rutt, kes seal peab end Ruthiks, on väliseesti kunstnikuna Eestis tuntud oma popstiiliga, kus ta oli populaarne serigraafiatehnikas näituste sarjaga «Mis on Mees?» («What Is man?», 1969–1972).
Tulving lõpetas 1962 Ontario kunstikolledži ja töötas 1969–1973 samas õppejõuna. Lisaks osales 1969 Torontos Open Studio Printmakeri asutamises ning on aastast 1977 Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liige.
1983–1984 oli Ontario Kunstnike Ühingu president. 1956. aastal Torontos asutatud Eesti Kunstnike Koondises oli graafik Abel Lee ja akvarellist Osvald Timmase kõrval aktiivne Rutt Tulving, siis rohkem graafikust abstraktsionistina.
Ajust sündinud
1998. aastal leidis galeriis Vaal aset Tulvingu «Butterflies Of Davis» («Davise liblikad»), mis tutvustas teda maalijana. Kunstniku enda sõnul algas liblikate sari 90ndate keskel, kui tema psühholoogist abikaasa professor Endel Tulving töötas California ülikoolilinnas Davises.
Härra Tulving uuris tollal ajuteaduse keskuses ajupoolte erinevat töörežiimi. Rutt Tulvingu ideeks on jäänud maalida abikaasa teaduslikke avastusi.
Kuigi Tulving kasvas ema Hilda Mikkelsaare kunstitraditsioonide rüpes, ei kajasta ta tööd pallaslikkust, vaid popkunstilikku psühhoanalüüsi.
Nagu professor Tulvingu ajupoolkerade analoogiks sai liblikas, on selle kunstilise kujundamise eeskujuks võtnud Rutt. Teaduslikult sarnanevad liblikad ajuga selle poolest, et üks tiib erineb teisest samal kombel kui ajupoolkerade tegevus.
Liblikatiibadest on kujunenud justkui stereopilt, sest erinevatest kodeerimata märksüsteemidest on moodustunud uus kujund, mida võib välja lugeda mitmeti. Liblikapiltide seas kohtab grafitistiilis töid, millesse on põimitud fraasid «I Love Canada», «I Love Russia». Siiski pole tegemist poliitiliselt angažeeritud projektiga.
«Ööliblikas», «Hommikuliblikas», «Digiliblikas». Nii on kunstnik signeerinud oma tööd. On see episoodiline või semantiline mälu? Personaalse või impersonaalse mälu probleem?
Sellele võib vastuse anda vaid kunstniku abikaasa. On mäletamine ja mineviku tundmine. «Katsuge seostada seda, mida loete, ning välja tuua seda, mida te loete,» on väitnud kunstniku abikaasa.
Ikkagi liblikas
Esimesena nähtud liblika järgi on ikka suve ennustatud. «Kes näeb esimesena kollast liblikat, sel arvatakse tulevat ilus, soe ja päikeseline suvi. Kellele juhtub ette kirju liblikas, sellel tuleb elamusterohke, mitmekesine suvi. Valge liblikas ennustab rasket suve, must liblikas kurba suve,» kinnitab ka bioloog Urmas Tartes.
Isikliku elu episoodide perioodi mäletamine sarnaneb mitteisiklike faktide meenutamisega.
Teadaolevalt on mäletamise üks osa mitteisiklike faktide meeldetuletamine. Liblikas kannab sümbolistlikult infot mälust ja mälestustest.
«Kui te mõtlete sellele, mida tegite, enne seda, kui lugesite seda artiklit, kasutate ikkagi episoodilist mälu,» on väitnud professor Tulving. Märksõnaks jääb ikka liblikas. Igaühel on temaga emotsionaalsed seosed ning kontaktid.
Riin Kübarsepp
Artikkel | 
