Galerii

"Rutt Tulvingu liblikad" Maaleht 7.06.2007

Veel ülehomseni saab Tallinna Vaal galeriis näha Kanada eestlase Rutt Tulvingu isikunäitust.
 
Unistada ju võib. Näiteks sellest, milline oleks Eesti Vabariigi mentaliteet siis, kui poleks olnud 1940. ja 1949. aasta küüditamist ning 70 000 inimese Läände põgenemist.  

Laulva revolutsiooni algul tuli Rahva Häälde lugejakiri, mis hoiatas, et kuigi vabakslaulmise harjal läheb kõik kindlasti hästi, annavad küüditamised ja Läände põgenemine end hiljem Eesti Vabariigi arengus tunda. Rahvalt riisuti ju koor.
 
Tollel rõõmsal vabanemise ajal vihastas see kiri mind hirmsasti. Praegu annan kirjutajale õiguse.
 
Seda nüüd küll, et paljud tulid Siberist tagasi. Ja tänu Eesti Vabariigi taassünnile on saanud tagasi tulla ka Läände põgenenud. Tagasitulek pole tingimata tähendanud seda, et siia on elama asutud. Oluline on see, et Eesti on jälle nende jaoks muutunud tähtsaks osaks elust.
 
Nii on see kindlasti juhtunud maailmanimega mäluteadlase Endel Tulvingu ja tema kunstnikust abikaasa Rutt Tulvinguga.
 
Endel Tulving on tihedalt seotud Tartu ülikooliga ja korraldanud Tallinnas mitu rahvusvahelist mäluteadlaste arupidamist. Ka oma 80. sünnipäeva pidas Endel Tulving Eestis. Kanadast tulid siia nii tütred, väimehed kui lapselapsed.
 
Rutt Tulvingul on Eestis olnud mitu näitust. Praegu on tema näitus avatud galeriis Vaal.
 
Narva missioon

Kunstnikuhing võtab meeleolusid ja suhtumisi otsekui õhust. Viisteist aastat tagasi Eestisse tulles, Narva juhtudes, lehti lugedes ja inimestega rääkides tabas Rutt Tulving, et Narva on mingil määral loovutatud linn. Kuigi lauldakse, et ei ole üksi ükski maa, jõutakse sõita pigem Melbourne’i kui Narva.
 
Peale üksijäetud Narva ja missioonitundega Rutt Tulvingu oli vaja veel kedagi, et sünniks see, mis nüüd on juhtunud. Nimelt on kõigis Narva koolides nüüd Rutt Tulvingu pannood liblikatega, iga liblikas isemoodi, igaüks oma sõnumiga. Oma liblikas on ka Narva kunstigaleriil, kolledžil, linnavalitsusel, Pääsukese lasteaial.
See keegi, kes võttis asja praktilise korraldamise enda peale, oli Narva kunstigalerii kauaaegne juhataja Karin Taidre. Karin Taidre taipas silmapilk, mida tähendab Narvale see, kui Torontost tuleb eesti kunstnik nende koole kaunimaks tegema.

1990. aastatel pidas Rutt Tulving Narva ja Kohtla-Järve koolides ka loenguid moodsast kunstist. Karin Taidre rõhutab: kunagi polnud Rutt Tulvingu hoiak selline, et mis te ka moodsast kunstist teate, vaid et kas te tahate rohkem teada.
 
Nüüd mais käis Rutt koos Endel Tulvinguga Narvas vaatamas, kuidas tema liblikad elavad. Liblikad olid loojaga kohtumise üle väga rõõmsad, lapsed ja õpetajad veel rõõmsamad. Sealjuures püüti kõigis koolides külalistega eesti keeles rääkida.
 
Kõigepealt käidi vaatamas esimest liblikat – seda, mille kunstnik tegi 1996. aastal Narva Eesti gümnaasiumile. Lapsed, kes siis alles kooliteed alustasid, hakkavad seda nüüd lõpetama.
 
Kui liblikaprojekt algas, ei osanud Rutt Tulving ega Karin Taidre ette näha, kui palju neid valmis jõuab teha, kuidas koolides vastuvõtt on. Kui asi suure hoo sisse sai, kui koolid üksteise järel oma liblikat oota­sid, naljatas Karin Taidre, et Narvas on ka lasteaiad. Ometi juhtuski, et kunstnik jõudis lisaks koolidele ka ühe lasteaia kaunistada.
 
Pannoode tegemine on füüsiliseltki väsitav töö. Enamasti tuli Rutt Tulving Eesti Vabariigi aastapäeva paiku Narva. Kolm-neli päeva töötas ta endale armu andmata põlvili Narva kunstigalerii põrandal pannoo kallal. Ärme unustame, et nii kunstis kui elus viimistleb Rutt kõike lõpuni.
 
“Mida rohkem saab üks inimene teiste heaks teha kui kinkida neile ilu,” ütleb kokkuvõtteks Karin Taidre, kes nüüd KUMUs töötab.
 
Kahe tiivaga

Hirmus mõelda, et kui Eesti Vabariik poleks tagasi tulnud, teaksid Rutt ja Endel Tulvingut ainult sama eriala inimesed, meie teised vaid kuulu järgi. Küllap on neile endile ka suur rõõm see, et nende tööd on nüüd Eesti jaoks olemas.
 
Suurim varandus, mille vanemad meile pärandada saavad, on head geenid.
 
Ruti ema Hilda Mikkelsaar, kes oli Pallases õppinud, ei saanud end kunstnikuna teostada, aga tütrele anti juba kodust kaasa kunsti mõistmise kunst.
 
Rutt Tulving on õppinud Toronto ja California kunstikoolides ning täiendanud end Pariisis. Ta on Kanada Kuningliku Kunstiakadeemia liige. Tal on olnud näitusi Ameerikast Hiinani välja.
 
Vaalas on näha nii Rutt Tulvingu varasemaid, popkunsti võtmes töid kui ka viimase viieteistkümne aasta liblikaid. Alati erineb üks liblika tiib teisest.
 
Liblikatiivad “tõlgivad” kunstikeelde Endel Tulvingu mälu-uuringuid. Nimelt on just Endel Tulving selgeks teinud, et meie vasak ajupool tegeleb meeldejätmisega, parem meeldetuletamisega.
 
Rutt Tulvingu unenäolisi liblikaid vaadates mõtled, kas üks tiib teab, et teine on teistsugune.

Valve Raudnask



Artikkel