Galerii

"Rajangu viib kuldsest kodust muldsesse koju" Eesti Päevaleht 4.07.2007

Postmodernist Raul Rajangu on viimase näitusega jõudnud tagasi iseenda juurde.

Raul Rajangut peetakse postmodernismi isaks eesti kunstis. Seda ta ongi. Veel vaid laupäevani avatud väljapanekuga “Kuldne kodu. Muldne kodu” Vaala galeriis on ta jõudnud tagasi iseenda juurde, mis kajastub autobiograafilises kontekstis.
Kõige suuremad filosoofid ja maailmaanalüütikud on olnud kas katlakütjad või hauakaevajad. Viimaste hulka kuulub ka Rajangu. “Mullast oleme sündinud ja selleks ka saame,” ütleb tuntud kõnekäänd. Ei ole tegelikult ju alati vaja nühkida aastaid ülikoolipingis, et saavutada arusaam maailmast, mis on meis ja meie ümber, pakkudes seda siis verbaalselt või visuaalselt.
Iga haua taga on ju tegelikult inimene. Sellega Rajangu näitabki, kui sügavale võib meid ümbritsevas pealiskaudses maailmas üldse jõuda. Kirstu ja mulla eksponeerimisega on ta kõik need küsimused eelkõige iseenda jaoks lahendanud.

Prometheuslik tuletooja
Tänapäeval on Nõukogude-aegsed märksüsteemid seoses poliitilise olukorraga väga aktuaalsed, mida Rajangu oleks justkui prometheusliku tuletoojana ette näinud.
Niinimetatud igavene tuli ja Tõnismäe pronksõdur, pioneerid ja teised “tuletoojad” on tema jaoks väga sügavamõtteline teema. Üks on kindlasti ka NATO.
Mis puutub aga üleilmastumise probleemidesse, siis tundub, et Rajangu jaoks pole suurt vahet nende tähenduses, vaid asjade väärtustamises. Kõik meie ümber toimuv on tõepoolest seotud maailma korporatiivsete poliitilis-majanduslike jõu-struktuuridega. On see siis BMW, Gazprom, nafta või Coca-Cola.
Uusrikkurlus on tänapäeva ühiskonnas aktuaalne teema. Selle üle Rajangu muret tunnebki, rääkides sellest aga uues keeles. Ühe teose pealkiri “Kodu Kakumäel! Ainult parimatele!” kõlab tõepoolest ihaldusväärse loosungina.
Rajangu loomingu võib selle näituse kontekstiks asetada rubriiki “uus subjektiivsus”.
Kasutades nii õlivärve, akvarelle, värvipliiatseid kui ka akrüülvärve ning ühendades seda videoga, jõuab ka Rajangu välja “asjade tegelikkuseni” – seda filosoofilise kõrvaltvaataja pilguga. Iseenda tööde kaudu simulatsiooni ja kombineerimisega. Teised selle kunstivoolu esindajad (nagu näiteks Jeff Koons) lähenesid niimoodi popkunstile. Rajangu on aga popkunstist mööda jõudnud.

Riin Kübarsepp

Artikkel