Galerii

"Kõik algas kriipsujukust" Postimees, 18.9.2007

Arno Vihalemm (1911–1990) sündis Pärnus. Maalimist ja graafikat õppis ta Tartus Pallases Kaarel Liimandi, Nikolai Triigi ja Aleksander Vardi käe all. 1944. aastal lahkus kunstnik sõja jalust Rootsi, kus elas Ystadis ja tegutses pea kogu ülejäänud elu vabakutselise kunstnikuna.

Oma esimest kokkupuudet kunstiga meenutab Arno Vihalemm varajasest lapsepõlvest seoses kaasüürilisega, kes joonistas talle tahvlile kriipsupoisse ja kellest inspireerituna hakkas ta ka samalaadseid tegema.

Möödusid aastad ja lisaks gümnaasiumiaegsele luuletamisele asus Arno Vihalemm kunstiõpingutele Pallasesse, kus ta omandas virtuoosse oskuse maalida ja inimesi kujutada vanas (tollal natuke vähem vanas) heas traditsioonilises stiilis, mis kujutab endast kokteili akademismist, impressionismist ja postimpressionismist.

Kriipsujuku kui arhetüüp

1950. aastatel, kui sõjajärgne masendus hakkas lahtuma ja Euroopa kunst muutus aina nonfiguratiivsemaks, jõudis ka Vihalemm tagasi kriipsujukude juurde. Nii võibki ta täie õigusega väita, et kui kriipsujukut on kasutatud juba koopajoonistes, aga seda on teinud ka selline suur kunstnik nagu Paul Klee, ju on see siis arhetüüpne inimesekujund.

Näituse raames ilmus kordustrükina ka Vihalemma 1952. aastal valminud linoollõigete ja luuletuste mapp «Marionetid», mis sisaldab loomingut ka varasemast ajast.

Aur läks graafikale

Maalidega võrreldes on tema graafika allegoorilisem ja jutustavam, maalidest kuidagi isiklikum ja mõjuvam, kuna ta räägib asjadest, mis on talle tõesti korda läinud. Kunstniku ja poeedi haprast positsioonist ühiskonnas, irooniasse maetud koduigatsusest, mida ei lase realiseerida Eestis tollal valitsenud, kunstniku põhimõtete vastu käinud riigikord.

Nagu avamisel ette loetud kirjavahetusest selgus, maalis Vihalemm peamiselt rahateenimise pärast, ja tegi seda tõepoolest osavalt, sügavam loominguline aur läks siiski graafikasse. Ühe üldsusele tuntud Arno Vihalemma teose võib leida näiteks Riho Sibula plaadi «Poeet külmetab klaasmäel» kaanelt.

Samas on ka tema maalide hulgas küll sootuks teises stiilis, kuid väga jõulisi kompositsioone, mis oleks ehteks igale abstraktse kunsti näitusele.

Arno Vihalemm – kunstnik ja luuletaja

• Tallinna Vaal-galerii kureeritud näitus tutvustab läbilõiget Eestis pigem luulekogude ja omanäolise graafika järgi tuntud kunstniku vähem nähtud ja uuritud poolest – rõhk on hilisel maaliloomingul.

• Näitus on koostatud kunstniku poegade Rein ja Peeter Vihalemma abiga, töid on toodud ka Rootsist Malmöst ja Ystadi kunstimuuseumist. Näitusel on vaadata Arno Vihalemmast valminud film «Vanaviha», ühtlasi ilmub näituse puhuks kordustrükina 1952. aastal valminud graafikamapp «Marionetid».

• Väljapanekut esitletakse ka Stockholmis.

Siram

Artikkel