Galerii

Tammetalu, Tiina

Kunstnik Tiina Tammetalu CV

Praegu galeriis

Sünd 17. aprill 1961, Valka, Läti

HARIDUS
1982 - 1989 Eesti Kunstiakadeemia
1989 Diplom. maalikunstnik
Alates 2003 Magistriõpingud interdistsiplinaarse kunsti alal Eesti
Kunstiakadeemias

ORGANISATSIOONID
1992 Eesti Kunstnike Liit
1992 Eesti Maalikunstnike Liit
2001 Eesti Kujundusgraafikute Liit

KUNSTIRÜHMITUSED
1987 - 1989 Rühm T
1992 S & K ART MIX
1994 - 1996 SHOP (feministlik rühmitus)

LOOMINGULISED TEGEVUSALAD
Maal, installatsioon, environment, video, raamatugraafika, kuraatoritegevus etc.

MAALIKUNST
Jätkuvalt alates 1987 osalus näitustel;
alates 1991 isiknäitused

ENVIRONMENT, INSTALLATSIOON, VIDEO
1992 –2001; 2003-2004 teosed eri meediates

RAAMATUGRAAFIKA
Jätkuvalt alates 1993

KURAATORITÖÖD
1998 - 2002 Kureerinud projekte “Maalikunstnik - püha lobiseja. Räägime meestest”
1998 Rotermanni Soolalaos;
1999 “Imaginaarne Raamat”;
“Imaginaarne Muuseum esitab” 2001 II Balti raamatumessil, need projektid hiljem tuuril Eestis erinevates muuseumides ja galeriides;
“Moodne Klassika: Rühm T ja külalised” 2002 Haapsalu Linnagaleriis;
“Happy” 2004 Pärnu Linnagaleriis, Valga KK Galeriis.

LAVAKUJUNDUSED
1993 „Pepsie”, Teater “Endla”, Pärnu
1997 “Kured läinud, kurjad ilmad”, Eesti Draamateater, Tallinn

KUNSTIPEDAGOOGIKA
Alates 2002 maaliõpetaja Eesti Kunstiakadeemia A. A.s

PREEMIAD, STIPENDIUMID
Alates 1993
2004 – 2005 aastane loomestipendium Eesti Kultuurkapitalilt

DIPLOMID KONKURSSIDELT
Alates 1999, jätkuvalt raamatugraafika vallas:
Raamatukujunduskonkurss 25 kaunimat: 1999; 2000; 2003; 2004
Kolme balti riigi raamatukujunduskonkurss UPM- Kymmene II preemia: 1999; 2001

PERSONAALNÄITUSED
Alates 1991, jätkuvalt. Eestis ja mujal.
Nimetades mõned, mis TT praktikas on olnud kõige…
…minu varasemaid installatsioone
1992 MUU Gallerys Helsingis, “Eesti maastik. Päikesekell”
(puit, saepuru, päikesevalgus)
… suuremaid varaseid kontseptuaalseid näitusi:
(paarisnäitus üheaegselt Vaalas ja Tunnelis, so avalikus linnaruumis ja galeriiruumis, analüüsides vaataja suhestumist kunstiga kahes vastandlikus ruumisituatsioonis), mulle oli see ka esimeseks projektiks, kus taandasin maali vaid ruumi- ja valgusprojekti üheks osaks:
1993 „Maalid ja valgused. Kahekõne”, VAAL Galerii, Tallinn
1994 Aktsioon-valgus-Maalid. Vabaduse väljaku Tunnelis, Tallinn
… radikaalsem:
1995 “Cultural Sushi” environment Tallinna Linnagalerii
… külastajaterohkem ja institutsionaalselt võimsam:
2001 “Eesti Maastik. Pinu taga” heli- ja puiduinstallatsioon Vol. II, oskva Kunstniku Keskmaja (CDH), Moskva, Venemaa
… viimased näitused ajaliselt:
2004 Eesti Maastik (maalid), Viinistu Kunstimuuseum
2004 osavõtt Vilniuse XII rahvusvahelisest Maalitriennaalist, Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses, Leedus
2004 osavõtt VIINISTU 2004 rahvusvahelisest performance ja  videoüritusest Videoinstallatsiooniga
2004 Varased 80/ndad, kontseptuaalne insallatsioon. Galerii Haus, Tallinn
… ettevalmistamisel:
2004 novembri lõpp: Video ja performance “Eesti maastik”. Gallery Open Space, Berliin, Saksamaa

NÄITUSTEST OSAVÕTT (valikuliselt)
MAALIDEGA:
1987, 1988 Rühm T 2. ja 3. grupinäitusest alates osalus enamusel maalikunsti esitavatel üritustel Eestis;
Kunstnike Liidu ja EMKL aastanäitustel;
Maalitriennaalidel Vilniuses 1988, 1996, 2004 Leedus;
ühisnäitustel Soomes, Prantsusmaal, Taanis, Saksamaal
VIDEOTEOSTEGA
1995 Sorose KKK 3. näitus “Biotoopia”, videoga “---”
1996 4. Festival FRANCO – BALTE D'Art VIDEO, Vilnius, Leedu
1996 OUT, mobilgallery, video “Viirastused”, Vabaduse väljaku Tunnel, Tallinn 1999 “Eros” Eesti erootiline kunst, VIDEO-DOK. “Lugu: M & E”„, Kunstihoone
1998 Festival Dionysia 99, videoinstallatsioon. Tehis-id
2004 Pärnu Video-ja filmifestival, video “Im gonna crawl”.
2004 “Siin ja praegu”. Videoinstallatsioon ja performance “Estonian Landscape. 15860 Steps”, Tartu Kunstimaja
2004 EKA IDK projekt. Lühidok “Estonian Landscape. Estonian Man,” Tartu Kunstimaja
2004 Viinistu 2004. 4 osaline videoinstallatsioon “Pathetic Dance”
2004 Gallery Open Space in Berlin, video&prformance, Berliin, Saksamaa (presentatsioon nov. lõpus)
FEMINISMIVAIMU KANDVATE INSTALLATSIOONIDE, ENVIRONMENTIDE jm-ga:
1993 “MYRA”, maalitaolised objektid, Kunstihoone
1994 “Shop Harju 13” environment, Tallinna Linnagalerii
1995 EST. FEM., environment valgustega
1995 Festival Dionysia 95, SHOP environment, Vanemuise kelder
1996 “Rääkivad asjad”, installatsioon “Kodualtar”, Eesti Kunstimuuseum
1996 Sorose KKK 4. näitus “Eesti kui märk“, feministlik projekt “Eesti naine”
trükimeedias (Eesti Ekspress, Kultuurileht)
1996 “4le kaetud laud”, SHOP installatsioon, Kunstihoone Galerii
1999 Akvaarium”, Eesti Skulptorite Ühenduse projekt, installatsioon “Blond
presents: CV 86-99”, Rotermanni Soolaladu, Eesti Kunstimuuseum
2000 “Manifest: Eesti maastik - minu keha.” 5 installatsiooni Tartu Kunstimajas
2001 “Realism: Naturalism Kunstis”, Heli- ja puiduinstallatsioon “Pinu taga” Vol. I, Kunstihoone Galerii
2004 Tammetalu varased 80ndad, installatsioon, Haus Galerii

TÖÖD KOGUDES
Eesti Kunstimuuseum; Eesti Kultuurifond; Balte Gallery Le Tréport´, France; Matti Miliuse erakogu; erinevad erakogud Eestis ja mujal

TV
1993 Eesti Noor Kunst. Rezh. Peeter Brambat, toim. Marina Mälk, ETV 1993
2001 Õnne sünnipäevaks, Tiina Tammetalu! Rezh. Tiina Kolk, TV 1 2001

TAMMETALU uurib üldist läbi oma isikliku nö väikse ajaloo.
Kogu TT loomingus on märksõnadeks isiklik suhe, kokkupuude, kohalolu ja dokumentaalsus.
Tammetalu kontseptsioonile iseenese identifitseerimisest läbi Eesti maastiku on üles ehitatud Tammetalu seeriad “Eesti maastik”, mida on teostatud nii maali, installatsiooni kui videomeedias.
Tunnustatumad nendest seeriatest on suureformaadilised maalid - dokumentaalsed rekonstruktsioonid Eesti maastikest, mida võib nimetada kontseptualiseeritud realismiks ja mis valiti välja ning eksponeeriti tänavu Kaasaegse Kunsti Keskuses Leedus, Rahvusvahelisel XII-l Vilniuse Maalitriennaalil (teemaks postmodernism ja maalipiiride laiendamine). Kõiki neid TT teoseid ühendab dokumentaalsus, teatud geograafilise punkti - millega on autoril isiklik suhe - tähistamine, signeerimine ning originaalmaterjalis ja -mõõdus taastamine, seda aga juba teatud nihkega. Enamus sellesse seeriasse kuuluvatest teostes on suuruses 300x200 cm, materjalideks värv (õli, akrüül või muldvärv), pinnase elemendid konkreetsest geograafilisest kohast (kivi, tolm, puit, liiv, bituumen jms) ning klassikaline lõuend.