Galerii

JÜRI JA MARI SEIKLUSED

Vaalas avatakse 10.augustil 17.00 Merike Estna maalinäitus "Jüri ja Mari seiklused".

Saage tuttavaks noore maalijaga! Merike Estna on sündinud 1980. aastal. Pidades lugu mitmekülgsest haridusest, omandas ta seda ajavahemikul 2000-2001 Non Grata ridades, 2001. aastast kuni tänaseni EKA maali erialal ning mulluse kevadsemestri veetis Inglismaal, Cantebury Kunstikoolis. Ees ootab EKA lõpetamine. Oma maalijakarjääri perspektiivituse pärast Estna igatahes pead veel ei murra, sest igal asjal on oma aeg. Merike Estna võtab näitustest osa juba ammu, viimased aastad maalijana. Vaalas näeb Inglismaal valminud kuut uut teost ja valikut kollaazhidest, mille tehnoloogia üle tasub uhkust tunda. „Lõika ja kleebi“ puisevõitu meedium on ületatud maali, joonistuse ja huumori sissetoomisega.

Estna loomingukarakteristikad: pildi suured mõõdud, 2 x 3 meetrit on tema puhul tavaline formaat. Koloriit: vahelduv, siiani eelistatult hele. Isegi väga hele, kus võib rääkida kiindumusest piimjatesse toonidesse, milles kõrvalhüpped säravalt erksasse värvilaadi üldistusi paraku ei võimenda. Esituslaadilt võib teda paigutada EKA fotorealistide eduka plejaadi (Saadoja ja Murka) lähikonda, kuid samastumisest nendega on asi kaugel. Estna ei ole fotorealist, kuigi ka tema kasutab fotot, aga ainult mingi piirini. See on muide väga oluline vahe – fotorealism jäädvustab olemasolevat sündmust, aga Estna lavastab ise oma süžeesid. Süžeed on veidrad, kuid neis on panustatud usutavusele. Fantaasiat esitatakse tõestisündinud lugude pähe ja see töötab just selle tegelikkusena, milles miski pole selge ega lihtne. Näitusel kohtab ebaharilikke situatsioone: alasti mehed on relvastatud ja varitsevad teineteist; naine võitleb sülle roninud musta kassiga. Ometi paanikaks põhjust ei anta, sest pildil nähtu tundub lihtsa, loomuliku ja pisut koomilisena. Merike Estna, rääkides oma töödest, ei saa läbi vihjeteta irooniale: "Minu maalil esinevaid jaburaid kangelasi vaadates võiks tekkida teatav eneseirooniline vabanemine. Selline eneseiroonia on esinemisvormilt leebem tundeavaldus kui sarkasm, mida teiste suhtes tunneme."

Jõuaks siinkohal tagasi unelevate piimjate pooltoonide juurde Estna maalidel ja vaatleks neid kui liiga jõulise, emotsioonidest küllastatud robustsevõitu kirkuse kromaatilise eitusena. On see vihje ühiskonnas normiks muutunud võitlusseisundi aura tuhmumisele ja areenikiskluste aegumisele? Kas gladiootorid lähevad pensionile? Estna eelseisev kunstnikumissioon näib koonduvat teole, millega seostame jõudu, usutavust ja ka võitu teistsuguse üle.

Sellel teel on noor maalija tõhusalt edusamme teinud ja paljuski tänu Inglismaale. Kool oli küll kehvapoolne, aga kõrvalasuva Londoni kunstielu tõttu kujunes kõik väga virgutavaks. Mis siis ikkagi oli Estnale suurim leid Inglismaal? Merike Estna: "Inglismaal ma ei võtnud suunda muutumisele, aga lõpuks see ikkagi juhtus. Kui leiust rääkida, siis esteetiliste väärtuste väärtustamine, mis esialgu oli nähtaval peamiselt kuulsate kunstikoolide lõpetajate diplomitöödes."

Merikese Estna maal on samuti muutunud. Vaatamata sellele maalib ta endiselt pikkade tundeliste pintslitõmmetega, mis varem maalilisust ei garanteerinud. Nüüd on loodud sõbrasuhe maalilisusega, mis vaatab küsitavalt näkku süžeedele, endale seal kohta nõudes. Mis juhtub edasi? Kes kelle välja tõrjub või alistub? Ehk sünnib hoopis osapooli lepitav süntees? Või näeme aasta pärast hoopis uue võimalusi leidnud maalija.

Merike Estna maalinäitus Vaalas jääb avatuks 27. augustini.

Eha Komissarov