ROHKEM KUI ON NÄHA

ROHKEM KUI ON NÄHA 4: ISEVALITSEJA. HAIGUSTE RAVI. 1967–1989

Üks peajumal ja 12 apostlit – üle tuhande aasta Isakeste ikoonide kummardamist.

Kuid alguses oli sõna ja petlik usk selle ümberkujundavasse toimesse vales ning vägivallas elavas ühiskonnas: “Lenin on alati meiega – surematu ja suursugune – universumist laotub Iljitši mõtete, sõnade ja tegude samm!”, “Liidu maakaardi igast rakust tõusevad Gigandid täitma viisaastaku ülesandeid!”, “Au NLKP-le!”, “Elagu partei ja rahva vääramatu ühtsus!”, “Partei on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus!”, “Partei kuulutab pidulikult, et nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis!”, “Partei on meie tegude surematus!”, “Tallinlased! Tähistagem uute töövõitudega lähenevat NLKP XXV kongressi!”, “Efektiivsus ja kvaliteet – kümnenda viisaastaku põhiülesanne!”, “Kunst kuulub rahvale! V. I. Lenin”, aga ka “Vene kunstimuuseum paguluses. Pariis, Montgeron”, “Ministeeriumisse kuuski tuua on keelatud!”, “Oktoobri võit on XX sajandi peasündmus!” ja juba XXI sajandist (traagiliselt, solvunult): “Nõukogude Liidu lagunemine on XX sajandi suurim geopoliitiline katastroof!” ja Muraste raketibaasis ENSV kontuurkaardi taustal: “Sõdur! Sa seisad Leningradi sõjaväeringkonna piirivalvevägede valvepostil! Ole valvas!” – selgemast selgemini öeldud! Aga veelgi selgemini üle Eesti Ülo Kiple* ja tema järgijate poolt seintele valge kriidiga kirjutatud:

“HAIGUSTE RAVI. KONTROLLITUD. ÜKSINDUS – MAGAMISTUBA VAIKUSE, PIMEDUSE, RAADIOGA. SELTS – ELUKOHT KELLEGI JUURES. PRIISÖÖKLA. NENDES TINGIMUSTES TEATUD BIOL AJAL AVASTAB INIMENE "TEE" TERVISELE. AU JA RIKKUS SELLELE, KES AVALDAB SELLE TÕE AJALEHTEDES. Lõpuks ütleme, et ootamine on viga.”


* Ülo Kiple (surn 1989?), nooruk paneelmajadesse ja sotsialistlikesse agrolinnakutesse sündinud laste esimesest põlvkonnast. Tema folkloorseks muutunud tekst “Haiguste ravi …” levis paljudes variantides ja enamasti grafitina 1980ndate teisel poolel.


Jaan Klõšeiko