ROHKEM KUI ON NÄHA

ROHKEM KUI ON NÄHA 8: HERNEHIRMUTISED. 1973

Kodumajandus. Ajal, millal maa kuulus rahvale ja määratud hindadega toodang plaanitult riigile, võimaldas nõukogude võim maaproletariaadi töövõime säilitamiseks koduseks väiketootmiseks õueaiamaid.

ENSV konstitutsioon, 1. pt § 7. … Peale ühiskondlikust kolhoosimajapidamisest saadava põhisissetuleku on igal kolhoosiperel isiklikuks käsutamiseks väike õueaiamaa ja isiklikuks omandiks abimajapidamine õueaiamaal, elamu, tootlikud kariloomad, kodulinnud ja põllumajanduslik väikeinventar — vastavalt põllumajandusliku artelli põhikirjale.

1948. a Eesti NSV Ministrite Nõukogu määras kindlaks kolhoosipere õueaiamaa suuruse (0,25–0,60 hektarit) ja isiklikus käsutuses olevate loomade arvu piirmäärad (kuni 2 lehma, 2 mullikat, 1 emis põrsastega, 10 lammast, 20 mesipuud ning piiramatul arvul kodulinde ja küülikuid).

1980. aastal tootis 4% erakasutusse antud maast: 29% kartulist; 27% munadest; 19% piimast; 14% lihatoodetest. Sellest hoolimata 1970. aastate keskpaigast alates osaliselt põllumajandustoodangu kasvu vähenemise tõttu algas toiduainete, muuhulgas kartuli puudus. Ka teised põhitoiduained nagu liha ja kohvi kadusid aegajalt müügilt. (Vt ka allikaid L–N osundatud internetilingist.)http://www.koolielu.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/M3/M3_0_index.html

Kodukaitse. Et kaitsta õueaiamaid eriti metssigade rüüste eest püstitati metsloomade peletamiseks hernehirmutisi.

Kunst. Hernehirmutised on kunstiteosed.

Pildistatud Vainopea ja Karepa kandis juulis-augustis 1973. a.


Jaan Klõšeiko