ROHKEM KUI ON NÄHA

ROHKEM KUI ON NÄHA 10: KODUIGATSUS. KUULUTAJAD. 1987–1991

Eesti iseseisvumine 20. augustil 1991 oli paljude inimeste paljude väikeste tegude pikaajalise töö vili vastuoludest lõhestatud, kuid ka paljude ühishuvidega Nõukogude Liidus, mis omakorda viis rahvaste ühistööle ühise vabanemise nimel.
Järgnevatel fotodel olen pigem keskendunud arvukate tundmatute ja ka tuntud inimeste meeleseisunditele mõningatel selle suuri hulki haaranud sündmusteahela hetkedel.
Koduigatsus oli see jõud, mis pani inimesi ennastunustavalt tegutsema, üleöö kadus aastakümneid ahistanud ühiskonnakorra olemusest tingitud hirm.

Koduigatsus omas kodus!

Ent aastal 1985 ega ka veel järgnevatel ei osanud keegi ennustada sündmuste kindlat kulgu, kuid praegu on Eesti Vabariik ja teised Balti riigid Euroopa Liidu ja NATO täisliikmed.

Fotod 3 ja 4: 5. augustil 1987 moodustati endiste poliitvangide Lagle Pareki, Erik Udami, Tiit Madissoni ja teiste poolt Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp – MRP AEG. Nende 23. augustil 1987. aastal algatatud Hirvepargi miitingud esitasid nõude avalikustada ja hukka mõista Molotov-Ribbentropi pakti Soome, Balti riikide, Poola jt Ida-Euroopa riikide mõjusfääridesse jaotamise salaprotokollid.
Rühmitusest kasvas välja esimene sõltumatu partei Eestis ERSP, mille ideoloogia pani aluse Eesti Vabariigi taastamisele õigusliku järjepidevuse alusel.
ERSP suurim saavutus oli Kodanike Komiteede liikumise algatamine ja Eesti Kongressi üldrahvalik valimine.

Foto 6: Reformikommunistide poolt kokkukutsutud loominguliste liitude ühispleenum Toompeal aprillis 1988 võimaldas eesti haritlastel parteijuhtide silma all suud puhtaks rääkida ja öelda, mis ütlemist väärt. Lennart Meri sõnavõtt oli üks tähelepanuväärsemaid.

Fotod 5, 7–13, 16: Aprillis 1988 NLKP poliitbüroo otsusega moodustatud Rahvarinded olid Nõukogude Liidus vormiliselt mõeldud perestroika toetuseks võitluses vanameelsetega NLKP ladvikus. Kuid vaim oli pudelist välja lastud ja Rahvarinded muutusid ulatuslike nõudmistega üldrahvalikeks liikumisteks. Eesti Rahvarinde suurim teene oligi rahvaliikumise organiseeritus, vähemusrahvuste kaasamine ja stiihiliste väljaastumiste maksimaalne vältimine. Rahvarindest kasvas välja mõjukaid, ka praegu tegutsevaid parteisid.
Üheks suurimaks ja elamuslikumaks Rahvarinde aktsiooniks oli nn üleliidulise parteikonverentsi delegaatide teelesaatmise miiting Lauluväljakul 17. juunil 1988.
Meenutagem, et 17. juunil 1940 okupeeris Punaarmee Eesti Vabariigi.
12. juunil 1988 legaliseeriti eesti rahvuslikud sümbolid – eelkõige sini-must-valge rahvuslipp, mille all toimusid nüüd kõik olulisemad sündmused nagu ka septembris Lauluväljakul toimunud Eestimaa laul, mis on jäänud osavõtjarohkeimaks kogunemiseks Lauluväljaku ajaloos.

Foto 15: NSVL sõjatööstuskompleks oli tagurlike jõudude koondumiskoht. Vastukaaluks Rahvarindele moodustati NSVL sõjatehaste töötajaskonna baasil Interrinne.
Üheks kriitilisemaks hetkeks Eesti uuemas ajaloos oli Interrinde poolt tõstatatud Ida-Virumaa autonoomianõue, millise moodustise tegelikku toimimist näeme tänapäeval Moldova nn Dnestriäärses pseudovabariigis.

Fotod 22–26: Rahvarinde poolt 24. septembril 1988 algatatud Eesti Rahvuste Foorumi suurimaks teeneks jäi rahvusvähemuste kaasamine iseseisvusprotsessi.
Rahvusvähemuste kultuuriseltside aktivistid olid innukad piketeerijad Eesti iseseisvuse toetuseks.
Eesti Rahvuste Foorum kujunes Eesti Rahvuste Ühenduseks ja Riigikogule on esitatud eelnõu kuulutada 24. september rahvusvähemuste päevaks.

Fotod 18 ja 19: 23. augustil 1979 avalikustatud Balti Apell oli 45 Eesti, Läti ja Leedu kodaniku märgukiri ÜRO peasekretärile ning NSVL, Saksamaa LV, Saksa DV ja Atlandi hartale alla kirjutanud riikide valitsustele nõudega avalikustada Molotovi-Ribbentropi pakt koos oma salaprotokollidega, kuulutada pakt kehtetuks selle allakirjutamise momendist peale ja taastada Balti riikide iseseisvus.
Eesti poolt olid sellele alla kirjutanud Mart Niklus, Endel Ratas, Enn Tarto ja Erik Udam. Enamik allakirjutanuist vangistati mõne aasta jooksul ja saadeti koonduslaagrisse.
Balti apellile tugineb Euroopa Parlamendi otsus 13. jaanuarist 1983, milles toetatakse märgukirja nõudmisi.

Fotod 27–34: Eesti Vabariigi kodanikkonna esinduskogu Eesti Kongress, mille esimene istungjärk toimus Tallinnas 11. ja 12. märtsil 1990, lõi oma tegevusega aastail 1990–1992 eeldused Eesti Vabariigi taastamiseks õigusliku järjepidevuse alusel.
Eesti Kongressi delegaatide valimistes 1990. a veebruaris osales ligi 600 000 Eesti Vabariigi kodanikku, kes eelneva aasta jooksul olid registreerunud kodanikualgatuse korras ellu kutsutud Eesti Kodanike Komiteede poolt nii Eestis kui ka paguluses. Eesti Vabariigi kodanike registreerimine oli üks suuremaid kodanikualgatuslikke liikumisi 20. sajandil ning kujunes ainulaadseks rahvahääletuseks 1918. aastal loodud rahvusriigi taastamise toetuseks.
Eesti Kongress läks laiali põhiseadusliku parlamendi, Riigikogu kokkukutsumisega 1992. aastal.

Fotod 35–37: Balti kett 23. augustil 1989 oli kindlasti kõige omanäolisemaid väikerahvaste tahteavaldusi läbi aegade, mis teadvustas laiemale üldsusele, et Molotov-Ribbentropi pakti näol on tegemist ühe häbiväärsema lepinguga mitte ainult selle sajandi, vaid inimkonna ajaloos üldse. Kahtlemata on Molotov-Ribbentropi pakt ehedaim näide sellest, kuidas suurriiklikud ambitsioonid võivad põhjustada globaalse katastroofi. Kuigi Balti keti peamine eesmärk oli esile tuua kolme Balti riigi tragöödia, kelle saatusele oli Molotov-Ribbentropi paktil kõige kestvam mõju, siis üldisemalt võiks seda suurepärast protestiaktsiooni käsitleda ka kui kaastunde- ja solidaarsusavaldust kõigile neile rahvastele, kellele Stalini ja Hitleri sobing põhjustas seninägematuid kaotusi. (Toomas Hendrik Ilves)

Fotod 38–42: Thbilisis, Bakuus, Riias ja Vilniuses näitas nõukogude võim järjekordselt oma verist nägu. Leedu seadusliku võimu kukutamiseks vallutasid nõukogude väed 1991. aasta 13. jaanuaril Vilniuse teletorni ning Leedu raadio ja televisiooni hoone, kuid ei julgenud rünnata toonase ülemnõukogu hoonet, mida rahvas kaitsma oli tulnud. Ebaõnnestunud riigipöördekatses hukkus 14 inimest, tuhanded said haavata.
13. jaanuaril tuli Moskva tänavatele. Kui karistussalklased oleksid Leedu põlvili surunud, oleksid nad ka Moskvas “korra majja löönud”. Teisiti oleks kujunenud nii nõukogude impeeriumi, aga ka kogu maailma saatus. Leedu sündmused kutsusid esile ulatusliku protesti- ja toetuslaine maailmas.
Augustini 1991 oli jäänud pool aastat.

Fotod 43, 44, 46: Autor tänab
oma tädi Idat, kes ligi pool sajandit hoidis ja peitis Eesti rahvuslippu ning pärandas selle suguseltsile.
Karjala kivi, millest valmistatud barrikaadid peletasid Eestist vaenuväed augustis 1991.
Tuglase seltsi kõiki liikmeid Soomes, kes omal vaikselt toetaval moel olid ja on meiega.


Jaan Klõseiko, 3.09.2010