Avaleht

KES ON SKULPTORI SUFLÖÖR? 9.09.2006

Pressiteade

Teisipäeval, 12. septembril kell 17 avasid kolm skulptorit – Jaak Soans, Jüri Ojaver ja Edith Karlson – Vaalas näituse „Etteütleja“, mis heidab pilgu aktuaalsele teemale linnaruumi monumentidest, nende rollist ja neid kätkevast ideoloogiast. Esitlusele tulevad ka kujur Enn Roosi – Tõnismäe monumendi Pronkssõduri (1947) autori – teosed 1960ndatest.

Etteütleja on siinses kontekstis suflöör – isik, kes teatris näitlejatele  teksti meelde tuletab. Näitus „Etteütleja“ esitab nelja eri generatsioonidest pärit skulptori vaatenurga sellest, kes on skulptori suflöör. Jaak Soans ja Jüri Ojaver ning nende õpilane, värskelt Kunstiakadeemia skulptuuriosakonna lõpetanud Edith Karlson esitavad oma nägemuse sellest, kelle teksti edastavad kujurid ja mil määral on selles rollis vabadust. Enn Roosi, Nõukogude Eestis tegutsenud silmapaistva kujuri ning Pronkssõduri autori teosed annavad võimaluse tutvuda tema loominguga – teatakse ju enamasti teenimatult vaid Pronkssõdurit ning sedagi viiteta autorile.
Kui palju on tellimuse saanud kujuril oma otsustes ja võimalustes vabadust? Linnaruumi monumendid kannavad rahva ja riigi ajaloo jäädvustamise ja edastamise rolli, seega täidab kujur ühiskonnas tellimust. Skulptuurid on ka valitseva ideoloogia tööriistaks. Nii ei ole skulptoril alati vabadust improviseerida ja loomepalangut väljendada – kujud linnaruumis kannavad olulist informatsiooni, talletavad ajalugu ja nii on kujur avaliku kommunikatsiooni teenistuses. Mõnikord on suflööri roll veelgi teisenenud, omandades lausa „kõhurääkija“ võimed, nagu näitab Tauno Kangro Kalevipoja püstitamisega seonduv (selle probleemiga tegeleb „Etteütlejaga“ paralleelselt jooksev näitus Linnagaleriis).
Rahva jaoks muutub kuju ise suflööriks, kes sosistab möödujatele nende ridu ette, meenutades, mis on oluline, mis püha, millised on rahva ja riigi pöördepunktid ja ajaloolised tähtsündmused. Kujude märgilist rolli ühiskonnas näitavad ilmekalt Pronkssõduri ja Lihula juhtumid. Mitte alati ei ole suflööri tekst rahvale meeltmööda: kui suflöör eksib, ütleb vananenud ja eelmisest etendusest pärit teksti, tuleb ta eemaldada või teda parandada (nagu tegid kolm noormeest, kes maikuu ööl Pronkssõduri sini-must-valgeks võõpasid).
Millises žanris mängime välja oma visuaalset kultuuri – on see tragöödia, komöödia või hoopis absurditeater?
Näitus on avatud 30. septembrini.

Lisainfo:
Ellu Maar
Vaal galerii
6810 871
galerii@vaal.ee

Loe Eha Komissarovi kolumni
Loe Andri Ksenofontovi artiklit