| ESTENG | ||||||||
|
|
Avaleht"SINIMUSTVALGE EESTI KUNSTIS" VAAL GALERIIS 25.07.200829. juulil kell 17 avatakse Vaalas kolmeosalise rändnäituse „Sinimustvalge eesti kunstis“ viimane osa. Seni Tartu Kunstimajas ja Narva Muuseumi Kunstigaleriis esitletud näitus on finaaliks täienenud mõne olulise töö võrra, näiteks tuleb väljapanekule Nikolai Kalmakovi maal „24. veebruar 1918“ (1922) ning René Kari „Sinine, must ja valge“ (1988). Näitus esitleb teoseid ajavahemikust 1922-2008, mille läbivaks elemendiks on sinimustvalge trikoloor. Vaal galerii koostatud rändnäitus kuulub Eesti Vabariigi 90. juubeli ürituste hulka. Ligi 50 teost läbi viimase sajandi eesti kunstis ilmestavad eelkõige kunstnike vaatenurki teemadele nagu omariiklus, rahvuslik identiteet või kodumaa-armastus. Väljapanek võimaldab heita pilku sellele, kuidas lähenemised eri riigikordade ja valitsevate ideoloogiate tingimustes on teisenenud. Näitusel on taastatud 1938.a Eesti Üliõpilaste Seltsi ruumidesse tellitud 10-meetrine pannoo Aleksander Vardilt. Tollal Eesti suurim maal kujutas kolmel osal rahvuslikku ärkamisaega (Kalevipoja ettelugemise õhtud, trikoloori riigilipuks pühitsemine ning tudengite Vabadussõtta minek). Nõukogude okupatsiooni ajal teose keskmine ja parempoolne osa hävisid, vasakpoolne asub Eesti Üliõpilaste Seltsi valduses ning seda ei ole peale taasiseseisvumist avalikult eksponeeritud. Näitusel on väljas pannoo säilinud osa, hävinud osad on reprodutseeritud omaaegsete fotode põhjal originaalsuuruses. Nõukogude Liitu kuulumise ajal kasutasid mitmed kunstnikud teostes sinimustvalget värvikombinatsiooni, püüdes tsensuuri üle kavaldada. Enamjaolt sellised tööd ametlikele näitustele ei pääsenud. Siinses väljapanekus on esindatud näiteks Jüri Arraku, Olav Marani ja Kaljo Põllu teosed 1960. aastatest. Laulva revolutsiooniga hoogustunud sinimustvalge kasutamine kunstis transformeerus 1990. aastatel rahvusliku identiteedi ja rahvussümbolite tähenduse üle küsimusi püstitavaks lähenemiseks. Krestomaatilisteks näideteks on Raul Meele, Leonhard Lapini ja René Kari tööd. 2000. aastatest pärit teosed polemiseerivad aga eelkõige rahvusriigi rolli üle kaasaegses ühiskonnas. Uuemast kunstist on näitusel esindatud Tanja Muravskaja, Kaido Ole, Ly Lestbergi ning Laurentsiuse tööd. Omaette teemaringi moodustavad väliseesti kunstnike teosed, kus trikoloori kasutati rahvusromantilises vaimus, mis eristub kodumaal valminud tööde käekirjast. Näitusel on muuhulgas harrastuskunstnikena tegutsenud kirjanik Helga Nõu ning arhitekt Vello Uusküla maalid. Väliseesti kunstnike teosed olid ülekaalus näituse väiksemamahulises proloogis, mis toimus 2007.a juunis Stockholmis Eesti saatkonnas. Näitus jääb avatuks 16. augustini. Näitusega kaasneb ka kataloog. Lisainfo: Loe Mai Levini artiklit Postimehest |
|||||||
|
||||||||
)
