Avaleht

URMO RAUS TEISPOOL LÕUENDIT LÕUNA-EESTIS 2.08.2005



Pressiteade

2. augustil kell 17 avas Urmo Raus Vaal galeriis näituse “Lõuna-Eesti anatoomia”. Urmo Raus on tuntud nimeta tööde autorina. Sel näitusel tegeleb kunstnik konkreetse paiga – Lõuna-Eesti – tunnetamise ja mõtestamisega.

1991. aastal Rõuges maalipraktikal viibides sattus Raus loodusest vaimustusse ning rändas maastikud maalimise asemel hoopis risti-põiki läbi. Selle asemel, et kulutada päevi mõne detaili maalimiseks, soovis kunstnik saada lummavast piirkonnast üldmuljet. Selmet süveneda ühte vaatesse, ühte metsatukka, püüdis kunstnik hoomata kogu paiga olemust, näha selle metsa taha. Me ei tea, kas tal see tookord õnnestus. Nüüd, kümmekond aastat hiljem, on Urmo Raus ületanud mitmeid piire ja käinud ära paljudel teistel maastikel. Rahvusvahelise taustaga kunstnik heidab Lõuna-Eesti maastikele nüüd uue pilgu.
Otsida seda, mis jääb asjade taha, on Rausile olnud omane kogu loomingu vältel. Tema abstraktsed tööd, milles mängivad otsiv joon ja askeetlik värv, pürgivad suure üldistusastme poole. Olles loobunud paljudest reeglitest, kuid jäänud truuks lõuendile kui traditsioonilisele maalimeediumile, on kunstnik toonud lõuendi passiivse infokandja staatusest aktiivse tegutseja rolli – tema rebitud ja käristatud lõuendid on selles mängus võrdväärsed osalised. Sel näitusel toob Raus galeriisaali linataime, tuletades meile meelde lõuendi algupära. Nii näeme Lõuna-Eestit selle ärkamisaegse tarmukuse ja rikka kultuuriloo kontekstis. Lõuna-Eesti lopsakas ilu avaneb Rausi vaoshoitud esteetikas. Minnes asjade algupära juurde, püüdes näha näiva taha, ilmuvad Lõuna-Eesti maastikudki lõuendile selle pahupoolelt. Meie näeme tulemust, mitte tööprotsessi.
Urmo Raus on jõudnud ringiga tagasi sinna, kust tema kunstnikutee alguse sai. Kunagi liigse lummatuse tõttu maalimata jäänud maastikud annavad end nüüd uuel üldistusastmel kunstnikule kätte ja näitavad, mis on tolle metsa taga.

Näitus kestab 16. augustini.

Ellu Maar
Vaal galerii
6810 871


Loe ka Eve Rohtla artiklit Sakalas

Loe ka Ants Juske artiklit Postimehes

Loe ka Karen Jagodina artiklit Eesti Päevalehes

Loe ka Andri Ksenofontovi artiklit Sirbis