ROHKEM KUI ON NÄHA

ROHKEM KUI ON NÄHA - JAAN KLÕŠEIKO AUTORIRUBRIIK

„Rohkem kui on näha” on Jaan Klõšeiko autorirubriik, mis pakub aasta jooksul kord kuus meie teeneka kultuurikrooniku arhiivist valiku fotosid olnust ja olevast, aga samuti valiku kunstifotodest, sest oleks lühinägelik piirduda ainult vanameistri dokumentalistikaga. Fotod on teemadeks kogunud ja saatesõnadki kirjutanud Jaan Klõšeiko ise. Rubriik kestab detsembrist 2009 detsembrini 2010, valik uueneb, õigemini täieneb iga kuu alguses.

» Loe edasi...

ROHKEM KUI ON NÄHA 12: ESITLEVAD. 2006–2010. NONGRATAKAD JA TEISED

Aastail 2006–2010 mind enam huvitanud kunsti- ja pildistamisaines on olnud esitlused (performance’id). Toimumiskohtadeks suurejoonelisemalt eelkõige Pärnu – InGraafika (2006–2010, Anonymous Boh jt), millele ühisettevõtteks on liitunud Pärnu Nüüdismuusika Päevad (Andrus ja Kai Kallastu). Mööda linnu ja riike rändav, osavõtjaskonnalt rahvusvahelisim, kavalt mitmekesiseim ning esitluselt jõulisim on Diverse Universe (2005–2010, Anonymous Boh) ja Tallinna Kunstikonteiner Polymer esitlustega “Global Container IX” (2009, Erik Alalooga jt) nüüd juba järjenumbriga XI, mis samuti rahvusvaheline. Siis veel Haapsalu kaks korda toimunud kunstiüritustega “Seanahk” (2009, 2010) Erik Alalooga ja Jaan Toomiku algatusel, millele on lisandunud Vaal galerii korraldatud “Kultuurikatapuldid” (2007, 2008), kus esitlustest silmapaistvaim Enno Halleki kunstiteoste kandmine mööda Haapsalu tänavaid, väljakuid ja kaubakeskusi (vt minu fotopeatükki 03) ning Erik Alalooga toimivad, publikut ligitõmbavad seadeldised lossikeldris. Rakvere Haapsaluga jagatud kunstifestival “Kananahk” (2001, 2002), “Mohni 2003”  ja “Viinistu 2004” – kõik Jaan Toomiku ettevõtmisel. Karepal Richard Sagritsa talumuuseumis kunstisündmus „Vana riist” (2009). Korraldajaks Teet Veispak ja 2009. a osalised esinemisjärjekorras Hannes Varblane, Jüri Ojaver, Alex Plutzer, Ilja Sundelevitš, Jaan Paavle, Üllar Saaremäe, Leonhard Lapin.

» Loe edasi...

ROHKEM KUI ON NÄHA 11: OSA, 1980

Kunagi, 70ndatel, sattus näppu üks tšehhi fotograafia käsiraamat, milles oli ka kompositsiooniõpetuse peatükk – igavaid ja ülekasutatud mehhaanilisi skeeme, mis harrastajate poolt on jätkuvas kasutuses. Siiski leidus midagi õpetlikku ka minu jaoks – nimelt olid “valed” kompositsiooninäidised jaotatud vasakule veerule ning “õiged” paremale. Mind vaimustasid just need “valed” – omas negativismis olin neid alateadlikult juba mõnda aega järginud.

» Loe edasi...

ROHKEM KUI ON NÄHA 10: KODUIGATSUS. KUULUTAJAD. 1987–1991

Eesti iseseisvumine 20. augustil 1991 oli paljude inimeste paljude väikeste tegude pikaajalise töö vili vastuoludest lõhestatud, kuid ka paljude ühishuvidega Nõukogude Liidus, mis omakorda viis rahvaste ühistööle ühise vabanemise nimel.
Järgnevatel fotodel olen pigem keskendunud arvukate tundmatute ja ka tuntud inimeste meeleseisunditele mõningatel selle suuri hulki haaranud sündmusteahela hetkedel.
Koduigatsus oli see jõud, mis pani inimesi ennastunustavalt tegutsema, üleöö kadus aastakümneid ahistanud ühiskonnakorra olemusest tingitud hirm.

» Loe edasi...

ROHKEM KUI ON NÄHA 9: RAUL MEEL — TULEETENDUS VARBOLA MAALINNAS

Varbola maalinn on suurimaid ja seni vallutamatuks jäänud maalinnu Eestis. Novgorodi vürstide Izjaslavi 1060. aastal ja Mstislav Uljase 1211. aastal toimunud piiramised lõppesid diplomaatilise lahendusega – Varbola rahvas maksis 400 kg ja 140 kg hõbedat lunaraha. Vastutasuks pääses kants esmakordselt kirjasõnasse – Novgorodi leetopissi. Ka hilisemad ründajad pole olnud edukamad.

» Loe edasi...

ROHKEM KUI ON NÄHA 8: HERNEHIRMUTISED. 1973

Kodumajandus. Ajal, millal maa kuulus rahvale ja määratud hindadega toodang plaanitult riigile, võimaldas nõukogude võim maaproletariaadi töövõime säilitamiseks koduseks väiketootmiseks õueaiamaid.

ENSV konstitutsioon, 1. pt § 7. … Peale ühiskondlikust kolhoosimajapidamisest saadava põhisissetuleku on igal kolhoosiperel isiklikuks käsutamiseks väike õueaiamaa ja isiklikuks omandiks abimajapidamine õueaiamaal, elamu, tootlikud kariloomad, kodulinnud ja põllumajanduslik väikeinventar — vastavalt põllumajandusliku artelli põhikirjale.

» Loe edasi...

ROHKEM KUI ON NÄHA 7: LUBADA INIMEST! HARKU 75

Kunstisündmus Harku 75 oli sisuliseks ja korralduslikuks järjeks Saku 73 näitusele ning toimus koostöös Teadlaste Maja noorte teadlaste sektsiooniga. Korraldusliku tuumiku moodustasid Tõnu Karu, Leonhard Lapin ja Raul Meel. Eesmärgiks leida puutepunkte teadusliku ja kunstilise mõtte vahel. Toimumispaigaks ENSV Teaduste Akadeemia Eksperimentaalinstituut Harku mõisas püüdega suuremale isemõtlemisele ja -tegemisele. Osalesid Silvi Allik-Virkepuu, Toomas Kall, Kaarel Kurismaa, Leonhard Lapin, Sirje Lapin-Runge, Raul Meel, Jüri Okas, Jaan Ollik – Villu Järmut Illimar Pauli osalusel ja Silver Vahtre.

» Loe edasi...

ROHKEM KUI ON NÄHA 6: TUNNISTAJAD

Meist igaüks on oma aja tunnistaja. Ja kujundaja. Meie tegevus ei piirdu väga lühikese eluajaga. Meist jäävad jätkuvalt kõnetama õpetaja lausutu, istutatud puud, kirjapandud tekstid, kujutised, helid, hooned, mis hämmastaval kombel sisaldavad looja ainukordset isikukoodi. Me suhtleme jätkuvalt.

» Loe edasi...

ROHKEM KUI ON NÄHA 5: RUUM, 1973

Ruum ja tühjus. Olematuse number 0, mis XIII sajandil Indiast araabia numbrite kaudu Euroopa kristlikku kultuuri jõudnuna tekitas tõsiseid filosoofilisi ja teoloogilisi vaidlusi, sest polevat võimalik, et mittemidagi oleks olemas!
Inimene eksisteerib teda ümbritsevas lõputus ruumis ja on füüsiliselt määratletud iseenda mõõduga. Mingi suhteline teljestik on siiski vajalik – ka fotograafias.
Olen lõhkunud banaalselt romantilise taeva- ja pilvetausta postide, traatide ning jalgpalliväravatega minimiseerides nende algset tähendust ja püüdnud luua uue ruumijaotuse ning tähenduse.

 

» Loe edasi...

ROHKEM KUI ON NÄHA 4: ISEVALITSEJA. HAIGUSTE RAVI. 1967–1989

Üks peajumal ja 12 apostlit – üle tuhande aasta Isakeste ikoonide kummardamist.

Kuid alguses oli sõna ja petlik usk selle ümberkujundavasse toimesse vales ning vägivallas elavas ühiskonnas: “Lenin on alati meiega – surematu ja suursugune – universumist laotub Iljitši mõtete, sõnade ja tegude samm!”, “Liidu maakaardi igast rakust tõusevad Gigandid täitma viisaastaku ülesandeid!”, “Au NLKP-le!”, “Elagu partei ja rahva vääramatu ühtsus!”, “Partei on meie ajastu au, mõistus ja südametunnistus!”, “Partei kuulutab pidulikult, et nõukogude inimeste praegune põlvkond hakkab elama kommunismis!”, “Partei on meie tegude surematus!”, “Tallinlased! Tähistagem uute töövõitudega lähenevat NLKP XXV kongressi!”, “Efektiivsus ja kvaliteet – kümnenda viisaastaku põhiülesanne!”, “Kunst kuulub rahvale! V. I. Lenin”, aga ka “Vene kunstimuuseum paguluses. Pariis, Montgeron”, “Ministeeriumisse kuuski tuua on keelatud!”, “Oktoobri võit on XX sajandi peasündmus!” ja juba XXI sajandist (traagiliselt, solvunult): “Nõukogude Liidu lagunemine on XX sajandi suurim geopoliitiline katastroof!” ja Muraste raketibaasis ENSV kontuurkaardi taustal: “Sõdur! Sa seisad Leningradi sõjaväeringkonna piirivalvevägede valvepostil! Ole valvas!” – selgemast selgemini öeldud! Aga veelgi selgemini üle Eesti Ülo Kiple* ja tema järgijate poolt seintele valge kriidiga kirjutatud:

» Loe edasi...

[ « ] [1..10] [11..17] [ » ]